Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhan Parts: KredEx pole postkontor

15. aprill 2009, 22:07

Minu käest on seda palju küsitud, kas
KredEx avab lihtsalt postkontori, kus keegi siis tembeldab käendusi ja muid
asju, ja vastan, et kindlasti mitte, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister
Juhan Parts täna riigikogus esinedes.

„KredEx peab tegutsema isetasuva organisatsioonina, tema otsustusprotseduurid peavad vastama tavapärasele finantsinstitutsioonile esitatavatele nõuetele,“ tutvustas minister ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubab KredExil võimaldada riiklikke laenukäendusi ka suurfirmadele. „KredExi otsused ei oma poliitilist n-ö iseloomu, vaid need on majanduslikud, ärilised otsustused. KredEx saab anda käendusi vaid nendele ettevõtetele või nendele projektidele, mille äririskid on piisavalt hinnatud.“

Jürgen Ligi küsimusele, et kui tegemist ei ole poliitika, vaid äri ajamisega, siis miks ei tegele sellega erasektor, vastas Juhan Parts, et KredEx kui organisatsioon peab tegutsema isetasuvuse põhimõttel ehk suutma ennast põhimõtteliselt ise finantseerida ja saama ka väikest kasumit. „Kindlasti ei ole kasumi nõuded KredExi puhul aga omaette majanduseesmärk,“ lisas Parts.

Parts rõhutas, et eelarve riskid on maandatud käenduste mahuga, mida KredEx saab üldse välja anda. „Selleks on nii reservkapitali nõue kui ka käenduste piirmahud. Volituste määr, mida KredEx saab välja anda, on arvestatud sellega, et suudab n-ö hakkama saada ja riigi vastu otseseid nõudeid ei pea tulema,“ selgitas Parts.

Tema sõnul langetavad käenduse ja garantii otsuseid paljudes Euroopa Liidu riikides ministeeriumid ning isegi valitsused. „Ma arvan, et need on vananenud süsteemid,“ lausus Parts. „Ja selliste süsteemide puhul on tegelikult eelarve risk märksa suurem, aga eelarve riski maandatakse jällegi teatud mahtude ettemääramisega riigieelarves. Eelarve tasakaalu seisukohast ei ole need kohustused vaja n-ö bilansis arvele võtta, vaid rahandusministeerium kindlasti kirjeldab KredExit tervikuna n-ö bilansiväliste võimalike tulevikukohustustena.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2009, 22:26
Otsi:

Ava täpsem otsing