Kokkulepete viibimine teeb töötukassa aastaga tühjaks

23. aprillil möödub aasta sellest, kui tööandjad, ametiühingud ja valitsus saavutasid uue töölepinguseaduse kokkulepe. Kokkuleppe märksõnadeks oli ühelt poolt uue seaduse suurem paindlikkus, teisalt aga töötuskindlustuse seadusega määratud hüvitiste suurendamine töö kaotanuile.

Aasta hiljem selgub, et kokkuleppe hind oli liiga kõrge. Esmaspäeval avaldas töötukassa juht Meelis Paavel kirjatüki, kus vaagis kassa tulevikuväljavaateid musta stsenaariumi korral - rahandusministeeriumi kevadise riskiprognoosi alusel tõuseb töötus tänavu 13 protsendini ja järgmisel aastal 18 protsendini. Et aga 1. juulist koos uue töölepinguseadusega kehtima hakkavatele töötuskindlustuse seaduse muudatustele ehk heldematele hüvitistele üle minna, samal ajal aga töötukassa jätkusuutlikkus tagada, tuleks maksemäär tõsta 5,1 protsendini.

Praegu kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 0,9 protsenti. Maksemäära laeks on seaduse järgi 3 protsenti.

Praeguse tööturu prognoosi juures tähendaks maksimummäära kehtestamine ühes uute hüvitiste rakendamisega probleemide mõningast edasilükkamist.

Kolmeprotsendilise maksumäära juures oleks töötukassa tänavused tulud 3,7 miljardit, ent kulud 1,5 miljardit. Järgmisel aastal tõuseks kulud 4,5 miljardini, ent tulubaas kerkiks vaid 2,2 miljardini. Arvestades, et töötukassal on netovara praegu 2,2 miljardit, jõuakski töötukassa 2010. aasta teiseks pooleks raha poolest ümmarguse nullini.

Et sellist olukorda vältida, otsivad ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit palavikuliselt lahendust. Proovitakse leida optimaalset maksemäära ja seda, kuidas saaks töötukassa kulusid koomale tõmmata.

Ideaalis peaks tööandjad ja ametiühingud kokkuleppele jõudma esmaspäevaks, kui toimub töötukassa nõukogu koosolek. Seal saaks ära otsustada ka uue ja kõrgema maksemäära. Praeguse seisuga hakkab 1. juulist kehtima 1,5protsendine maksemäär. Ehkki sellisel juhul sulaks töötukassa reserv veelgi hoogsamalt, ei paista veel silmapiiril ametiühingute ja tööandjate kokkulepet.

Eile teatasid ametiühingud, et uueks töötuskindlustuse maksemääraks võiks nende hinnangul olla 3,7% - töötaja maksaks palgalt 2,5% ja tööandja palgafondilt 1,2%.

"Meie seisukoht on see, et 3% seaduses kirjas piirmäär ei ole püha lehm, millest ei saaks ega tohiks üle minna," ütles ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Samal ajal märkis ta, et see eeldaks töötukassa kulutuste kärpimist 12% võrra, ent jättis läbirääkimistele viidates täpsustamata, milliseid hüvitisi ametiühingute nägemuses kärped puudutaks.

Ka tööandjate meelest on igal juhul tarvis kulusid vähendada. Ent maksemäära tõstmine üle 3% pole tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul vastuvõetav. Tema hinnangul peaks enam tähelepanu pöörama tööturu olukorra parandamisele. "Mingisugune süsteem tuleks leida, et survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata," ütles Kriis ja lisas, et selleks peab aktiivselt tegelema ümberõppe võimaldamisega. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," sõnas Kriis.

Osapooled on vaaginud ka võimalust uue töölepinguseaduse ja töötuskindlustuse seaduse jõustamist edasi lükata. "Põhimõtteliselt on see võimalik," nentis Taliga esmaspäeval.

Kriis sellel aga mõtet ei näinud. "Seaduse edasilükkamine annab väga vähe efekti ja pole kassa jaoks mingi lahendus," ütles Kriis. tema sõnul on ainuke variant on see, et leida allesjäänud kuude jooksul sellised lahendused, mis oleks ka tulevikku vaadates jätkusuutlikud.

Eile Hispaanias viibinud sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel ei toeta valitsus töötuskindlustusmakse tõstmist üle 3%. Pevkuri sõnul sekkub valitsus tööandjate ja ametiühingute vaidlusse siis, kui kokkulepet ei saavutata.