Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik annab ja riik ka võtab?

    Valitsuse plaan peatada riigieelarve puudujäägi lappimiseks teise samba pensionifondidesse tehtavad riigipoolsed sissemaksed on endaga kaasa toonud põhjendatud vastukaja. Oodatult on sellise plaani vastu nii teise sambaga liitujad, kui ka fondihaldureist finantsasutused, kelle valitsetav vara hulk sellise plaani rakendumisel otseselt pihta saab. Peamised argumendid sellise sammu vastu seisnevad loomulikult selles, et inimesed, keda meelitati sambaga liitutuma ja finantsasutused, kes tegid pikaajalised äriplaanid, saavad petetud ja nende plaanid, milledesse on oluliselt investeeritud, luhtuvad. Kuna riik käitus praegu sõnamurdlikult, siis ei ole ka tulevikus alust uskuda, et riik oma sõna peab ja maksed taastab, mistõttu aastate jooksul vaevaliselt ehitatud pensionisüsteem lõhutakse. Kas on üldse alust uskuda ka riigi muid lubadusi?
    Sellised argumendid on küll emotsionaalsed, kuid neile on raske vastu vaielda. Tundub aga, et plaanitu on objektiivses vastuolus põhiseadusega.
    Mida tähendab õiguspärase ootuse põhimõte? Lähtekohana tuleb meenutada, et seadusandlik võim kuulub Eestis riigile, mis tähendab seda, et ühiskonna õiguslikud mängureeglid kehtestab riik. Riik tugevama poolena annab ja riik ka võtab. Seega a priori võib lihtsustatult mõista, et kui riik teise samba andis, siis võib ta selle ka ära võtta. Kuivõrd riigi ja üksikisiku vaheline suhe on iseenesest ebavõrdne, siis me (loe rahvas) oleme endale jätnud mõned Euroopa Liidu õigusel ja põhiseadusel püsivad õlekõrred selleks, et riiki taltsutada ja hoida ära riigi omavoli. Sellised õlekõrred on kivisse raiutud meie põhiseaduses ja rahvusvahelistes lepingutes. Riigikohus oma lahendites õiguspärase ootuse põhimõtet nimetanud ühena kõige olulisematest õiguse üldpõhimõtetest. Riigikohus on õiguspärase ootuse põhimõtte kohta öelnud järgmist: "õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas". Riigikohus on veel toonitanud: "...õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima; igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul; seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik". Seda mõttekäiku toestab Euroopa, seega ka meie õiguse osaks olev ettenähtavuse (foreseeability) doktriin, mille all mõistetakse seda, et riik peab oma asjad seadma viisil, et inimesele kindlustatakse temapoolse otsustuse tegemise momendil negatiivse tagajärje ettenähtavus.
    Kogumispensioni süsteemi olemusesse on sisse kirjutatud ootus tuleviku suhtes. Inimestele anti valida, kas süsteemiga vabatahtlikult liituda või mitte. Seejuures oli tingimuseks, et vabatahtlikult liitunud isikud süsteemist enam välja astuda ei saa. Teatud vanustele isikutele oli liitumine seevastu kohustuslik. Kõik liitunud saavad süsteemi vilju maitsta alles aastakümnete pärast, s.o pensionile jäädes. Iga liituja on kulutuste tegemisel oma elukorraldust muutnud ja lähtunud riigi lubadusel põhinevatest tulevikuplaanidest. Seega tunduks ilmselgelt ignorantsena väita, et liitujatel ei tekkinud õiguspärast ootust teise samba püsimise ja riigipoolsete kohustuste suhtes. Tänane süsteemi kardinaalne muutmine on kindlasti sõnamurdlik ainuüksi seetõttu, et riik ei ole liitumisaegses regulatsioonis ettenäinud lubatud maksete peatamise võimalust ega selle eest inimesi hoiatanud. Sellise ausa reservatsiooni puhul oleks nii mõnigi otsustanud muusuguse investeeringu kasuks.
    Kui riigil vahendeid ei ole, siis kodanike eest hoolitseda ei saa. Riik võib siit tulenevalt vastu väita, et õiguspärase ootuse põhimõte ei ole olulisem sotsisaalriigi printsiibist. Sotsiaalriigi ülesannete täitmisel on otsene mõju riigieelarvele, sest vahendid kodanike eest hoolitsemiseks saavad tulla ainult riigieelarvest. Samuti võib riik väita, et tema pakutav kompromissvariant, mis võimaldas loobuda kodanikupoolsetest maksetest, tasandas õiguste riivet nii palju kui võimalik. Sellele võib vastu väita, et riigi suutmatus ei saa olla põhiõiguste riive alus. Utreeritud näiteks oleks eraomandi konfiskeerimise vastuolu põhiõigustega isegi äärmuslikus kriisiolukorras.
    Andmaks hinnangut sellele, kas teise samba süsteemi muutmise näol on tegemist põhiseadusest tulenevate õiguste lubamatu rikkumisega või piiripealselt aktsepteeritava riivega, tuleb esmalt ära oodata riigipoolne lõplik ja konkreetne samm ning alles siis hinnata kindlapiiriliste õigusmuudatuste valguses, kas muudatus on õigustatud mõne teise põhiseadusest tuleneva riigi kohustusega või mitte. Minimaalselt, riik peab plaani elluviimiseks muutma kogumispensioni ja ka sotsiaalmaksuseadust. Peatamiseks on seejärel tõenäoliselt vaja vastu võtta ka seadusest alamalseisvaid akte.
    Peatava seaduse otseründamine on võimalik, ent küsitav, kuna meie õigus reeglina ei võimalda individuaalkaebuse vormis põhiseadusevastast seadust vaidlustada. Sellist otserünnakut saab teostada erandjuhtudel, kui muud võimalused põhiseaduslike õiguste rikkumise lõpetamiseks puuduvad. Kas sellise tõhusa erandi rakendamiseks on alus näitab kohtupraktika. Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel õigusi rikkuva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Seega võib algatada kohtuvaidluse oma konkreetsete õiguste kaitseks koos taotlusega mitte kohaldada makseid peatavaid põhiseadusevastaseid seadusi.
    Põhimõtteliselt võiks taotleda riigi poolt kahju hüvitamist või tegemata toimingu tegemist. Kui maksete peatamise aluseks on haldusaktid või toimingud, siis saab neid halduskohtus vaidlustada juba ainuüksi põhjusel, et need põhinevad põhiseadusevastasel normil.
    Kindlasti oleks kõige lihtsamaks lahenduseks kaebuse esitamine õiguskantslerile peatavate seaduste põhiseaduslikkuse kontrolliks. Praegu ei ole teada, kuidas võimalikud muudatused täpselt välja näevad, kas kehtestatakse erinev regulatsioon vabatahtlikult ja kohustuslikele liitunutele, kas ja kuidas on võimalik sambasse kogunenud raha realiseerida, kas kavatsetakse fondihooldustasusid kompenseerida jne. Siinkohal tuleb arvestada mitmete piirangutega kohustamise ja kahju hüvitamise kaebuste esitamisel, millest on veel vara rääkida.
    Põhiõigused ei tohi jääda kaitseta, ent õiguste kaitse meetmed sõltuvad riigi edasistest sammudest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.