Tarbides aitad majanduse tõusule

Tarbida või säästa? See ei ole ainult USA presidendi Barack Obama dilemma. Selle valiku ees seisvad tarbijad üle maailma, sh Eesti inimesed.

Senine, majanduse hoogsa kasvu aastate ohjeldamatu tarbimispidu on kainestanud kõiki, ka panku, mis õhutasid tarbimispidu tagant, jagades kergekäeliselt nii eluaseme- kui ka tarbimislaene.

Aeg on heitlik, majandus kiratseb, inimesed kardavad kaotada töökohta, mure on tuleviku, pere ja laste käekäigu pärast, pensioniraha säilimise pärast ning see on muutnud inimeste suhtumist - senine laena ja kuluta käitumine on asendunud säästmise ja vähemal määral ka investeerimisega.

Iseenesest on muutus igati teretulnud, see ongi mõistuspärane käitumine. Muutus on tulnud aga liiga äkki - liikumine ühelt majandamismudelilt teisele on toimunud liiga kiiresti ning see on jahutanud majandust veelgi.

Heal ajal andis tarbimine meie sisemajanduse koguproduktist 55 protsenti. Väikese riigi, nagu Eesti, majanduse paneks kasvama eelkõige ekspordi suurendamine ning välisinvesteeringud, ent ka turud meie ümber käituvad äärmiselt ettevaatlikult. Me peame leidma seniks, kuni majandused ümberringi kosuvad ja turud tavapäraselt käituma hakkavad, muid viise majanduse ergutamiseks.

Äripäeva täna esimest korda ilmavalgust näinud väljaanne Kaubandus kirjutab, et Eesti majandus kasvaks 5,2 miljardit krooni, kui iga tarbija kulutaks nädalas praegusest 100 krooni rohkem. See peaks praegu olema meile jõukohane. Poes käimine ei ole lihtsalt raha kulutamine. Selle saja lisakrooniga nädalas saame omalt poolt kaasa aidata majanduse tervistamisele. Ehk praegu sõltub igaühest meist, millal Eesti majandus taas ülesmäge hakkab liikuma.

Seepärast kutsub Äripäeva toimetus Eesti inimesi taas tarbima. Ei, mitte priiskama, vaid mõõdutundega, ja tarbides eelistama eestimaist (kui hinna ja kvaliteedi suhe on hea). Sest igast siin kulutatud kroonist saavad osa kümned ettevõtted ning tuhanded töötajad.

Arvatavasti on paljud inimesed riigis pettunud - solidaarsus riigisektoris erineb ülejäänute pingutustest majanduse jaoks. Valitsuse kärpekavad pitsitavad kõiki inimesi - mõneks ajaks tuleb loobuda tulumaksureformist, ka igaühe investeeringust (pensionisamba külmutamine tähendab seda) - ja niisamuti ettevõtlust. Riik on meil endiselt suurim tellija, kärbib tema kulusid, saab ettevõtja vähem tööd. Toimub see kõik euro nimel, mida enamik käibele ootab.

Sada krooni nädalas lisaks on tegelikult tühiasi selle kõrval, mida surub meile peale kriisiaja riigieelarve. Ja praegu on tarbija jälle kuningas - oste on soodsam teha, sest hinnad alanevad. Osturalli ajast pärit kõlavad hüüdlaused ei ole praegu enam müügiargument. Pigem on selleks Eesti inimeste missioonitunne, mis on meid alati ka kõige hullemast välja aidanud. Usume, et see tärkab taas, kõigele vaatamata. Säästa tuleb, aga raha peame liikuma saama. See käib ka valitsuse kohta - euroraha peab samuti jõudma majandusse.

Autor: ÄP