Keskpankurite lähetused saladuses

16. aprill 2009, 07:06

Andmekaitse inspektsioon ei nõudnud Eesti
Pangalt töötajate välislähetustele kehtestatud juurdepääsupiirangu eemaldamist,
avaliku teabe seaduse ühe auori Ivari Tallo sõnul on ligipääsu piiramine
viimasel ajal levima hakanud.

Eesti Panga president Andres Lipstok on kuulutanud töötajate lähetuste aruanded asutusesiseks infoks, mistõttu ei saa avalikkus tutvuda lähetuste andmetega, nagu lähetuses viibinute nimed, sihtkohad, lähetuste põhjused, toimumisajad ja maksumused. Andmekaitse inspektsioon otsustas, et juurdepääsupiirang ei võimalda Eesti Pangal väljastada lähetustega seotud teavet täies mahus.

Eesti Pank põhjendab konfidentsiaalsusega
Eesti Pank põhjendas lähetuste info salastamist sellega, et valdav osa välislähetusi on seotud Euroopa Keskpankade süsteemi ülesannete täitmisega, mis ei ole avalik informatsioon. "Näiteks pole avalik info Eesti Panga töötaja osalemine Euroopa Majandus- ja Rahaasjade Komitees, kus arutatakse euroalaga liituda sooviva riigi vahetuskurssi. Komitee istungi toimumise aeg on konfidentsiaalne, kuivõrd tegu on rahaturge mõjutava olulise infoga," seisis vaideotsuses Eesti Panga selgituste all.

Lisaks osa lähetuste salastatusele põhjendas keskpank küsitud info mitte avaldamist sellega, et päringu täitmine eeldaks täiendavat tööd erinevate dokumentidega, kuna kompaktne ülevaade ühe dokumendi vormis puudub.

Avaliku teabe seaduse üks autoritest Ivar Tallo nentis, et ligipääsu erinevale avalikule infole on viimasel ajal liiga agaralt piirama hakatud.

Näiteks ei mõistnud Tallo, miks peaks olema saladus, kus käivad lähetustes avaliku võimu teostajad, sealhulgas keskpankurid. Samas nentis ta, et Eesti ajakirjanduses on liiga palju pseudoteemasid, mis tõstetakse üles erinevate tšekkide kättesaamisel ja seetõttu ei peaks kõiksugused raamatupidamise dokumendid üleval rippuma. "Kaua võib lugeda keefirist?" küsis Tallo, viidates riigikogu liikmete kuluhüvitiste tšekkidele, kust sellised ostud meediasse jõuavad.

Ligipääs infole on muutunud üha raskemaks
Tallo nentis, et on märganud viimasel ajal erinevale infole ligipääsu liigset piiramist. "Ühest küljest on avaliku info reaalset avalikustamist kahetsusväärselt kokku tõmmatud, teisalt peaks ka ajakirjandus vähem kuludokumentidega lehvitama," nägi Tallo probleeme mõlemas leeris.

Tallo sõnul on tähtis, et kui tekib põhjendatud kahtlus millegi kuritarvitamise osas, ei lepiks avalikkus info ametkondlikuks kuulutamisega.

Kuigi andmekaitse inspektsioon Äripäeva vaiet ei rahuldanud, tegi ta ettekirjutuse Eesti Pangale seni lähetuste andmetele kehtestatud juurdepääsupiirangu aluste korrastamiseks, kuna praegu on nende vormistus vigane.

Eelmise aasta lõpus otsustas andmekaitse inspektsioon, et Eesti Pank on kehtestanud põhjendamatu juurdepääsupiirangu oma ametikrediitkaartide väljavõtetele. Keskpank oli sunnitud väljavõtted avalikustama ning neist tuli ilmsiks mitmeid ebasihipäraseid ametikrediitkaardi kasutamisi, näiteks isiklike ostude tegemiseks ning sularaha korduvaks väljavõtmiseks. Lipstok lubas krediitkaartide arvu vähendada ning nende kasutamise korra üle vaadata.

Kommentaar
Asso Prii, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige

Tõenäoliselt on taoliste piirangute seadmine kantud panga huvist vältida liigset avalikku tähelepanu kulutuste tegemisel. Mida suuremas ulatuses saab avalikkus kontrollida rahade sihipärast kasutamist, seda tõenäolisem on, et iga kulutus kaalutakse põhjalikumalt läbi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    21. April 2009, 14:47
    Otsi:

    Ava täpsem otsing