Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõõm heast uuest Eesti muusikast
Eesti Muusika Päevad on juba kolm aastakümmet Eesti muusikamaastikul vastu pidanud festival. Algselt Eesti Heliloojate Liidu liikmete loodud teoste ettekandmiseks mõeldud üritus on nüüdseks omandanud märksa laiemad mõõtmed. Avardunud on autoritering, kelle teoseid muusikapäevadel ette kantakse, sellega käsikäes on oluliselt laienenud ka festivali sihtgrupi piirid. Ja vähe sellest. Eesti Muusika Päevad ei piirdu enam ainult muusikaga, vaid festivaliprogrammi kuuluvad ka temaatilised diskussioonid, kohtumised heliloojatega, plaadiesitlused ning muusikutevaheline korvpallimatš.
Eesti Muuska Päevade kunstilise juhi Ülo Kriguli sõnul on festivali fookuses kaasaegsed heliloojad. Mis ei tähenda aga sugugi, et kava ainult verivärske uudisloominguga piirduks. Festivali programmis moodustavad esmaettekanded küll märgatava osa, kuid nende vahele mahub ka erinevate autorite varem loodud töid ning muusikalist materjali tagasihaaravalt kuni 12. sajandini.
"Publikult ootame eelkõige avatust ning avastamisrõõmu. Programm pakub kuulaja jaoks äratundmisrõõmu sellest, mida ta juba tunneb, samas eeldab see valmisolekut kohtuda sellega, mida veel ei teata," rääkis Krigul.
Festivali avatseremoonia toimus juba eile, samuti ansambli U plaadiesitluskontsert, mis lisaks Estonia talveaiale toimus samaaegselt virtuaalruumis secondlife.com.
Täna õhtul on kavas üks muusikapäevade magneteid - traditsiooniline mammutkontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Selle sisustavad tänavu Nargen Opera ja Tõnu Kaljuste, kes toovad publikuni mitmesaja aasta vanused Eesti heliteosed, mis on tänapäevaste vahenditega kaasaegsesse vormi viidud. Professor Toomas Siitan võtab sõna uute muusikaajalooliste avastuste teemal. Samas toimub ka Eesti Muusika Infokeskuse äsjailmunud raamatu "Kaheksa portreed. Eesti heliloojad 1" esitlus. Publikule on see üritus tasuta.
Kriguli sõnul on muusikapäevad kolmekümne toimumisaasta jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Põhilised märksõnad, mille suunas festival on arenenud, on Kriguli hinnangul integreeritus helilooja ja interpreedi, samavõrd aga ka esitaja ja publiku vahel. Lisaks on hägustuma hakanud akadeemilise ja alternatiivse muusika piirjooned.
Kammermuusikasõprade oodatuimaks ürituseks festivali programmis nimetab Krigul kolmapäeval Tallinna raekojas toimuvat Silver Ainomäe ning Marrit Gerretz-Traksmanni ühiskontserti, kus kõlavad põnevad uudisteosed. Rõõmu võiks pakkuda ka homne Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kus esinevad Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ja õpilased dirigent Risto Joosti juhatusel.
Kontserdi annavad ka kaks välisansamblit - Collegium Novum Zürichist ja Athelas Sinfonietta Kopenhaagenist. Suurema jao nende esinemiskavast moodustavad Eesti heliloojate esiettekanded.