Kasiinosid ähvardavad pankrotid

Artikkel

- Uudised
- Kadri Bank
- 19. aprill 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasiinosid ähvardavad pankrotid
"Käib üksteisele kuklasse hingamine - kes jääb püsima ja kes mitte," iseloomustas kasiinoturul valitsevat olukorda Eesti Hasartmängu Korraldajate Liidu (EHKL) juht Tõnis Rüütel.
Kui veel mullu ajas hasartmängumaks riigi rahakoti iga kuu punni rohkem kui 40 miljoni krooniga, siis sel aastal on hasartmängumaks muutunud kõige halvemini laekuvaks maksuks.
Kasiinoäri tõeline õitsenguperiood oli kümme kuud üle-eelmise aasta augustist mullu maini, mil hasartmängumaksu laekus eelarvesse igal kuul üle 40 miljoni krooni. Selle aasta märtsiks on see summa kukkunud 20,8 miljonile kroonile.
Järsust langusest räägivad ka mängukohtade ja -automaatide arvud. 2007. aasta lõpust on kadunud ligi 70 mängukohta, neist 23 suleti viimase kuuga. Mullu märtsis oli automaate üle 5000, tänavu märtsis juba poole vähem.
Rahandusministeeriumi andmetel on hasartmängumaks praegu maksudest kõige halvemini laekuv maks, võrreldes eelarve ja lisaeelarvega on kolme kuu laekumine olnud ligi 22% väiksem.
Kasiinoäri raskele seisule viitab ka see, et EHKLi üheteistkümnest liikmest viiel on maksuvõlad. Tegutsevatest ettevõtetest enim ehk 1,9 miljonit võlgneb maksuametile OÜ Cityclub, mis kuulub Küprosel registreeritud ettevõttele, kuid mille taga on tegelikult Venemaa investorid.
Kasiinoettevõtete juhid Äripäevale turuolukorda ning maksuvõlgu kommenteerima ei soostunud, viidates EHKLi kokkuleppele, et kogu sektorit puudutavaile küsimustele vastab liidu juht Tõnis Rüütel.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosis on selle aasta hasartmängumaksu kogulaekumine 300 miljonit krooni. Mänguautomaatide kadumistempot arvestades ennustab aga Rüütel, et riigikassasse koguneb tublisti vähem, 220-240 miljonit.
Liidu juhi sõnul on raske arvata, kas kasiinode käekäiku on enam mõjutanud üldine majanduslangus või administratiivsed piirangud. Viimased näevad ette, et mängukohas peab olema minimaalselt 20 automaati, äsja jõustunud seadusega tõuseb miinimumarv järgmisel aastal 40 automaadini.
Kasiinod aga tegutsevadki juba miinimumprogrammil. "Kui märtsis hoiti mängusaale, ninast veri väljas, veel lahti ja automaatide arv oli viidud miinimumini, siis aprillis ei saanud enam nende arvu vähendada ning ei jäänud muud üle kui koht kinni panna," selgitas Rüütel.
Seega võib lähitulevik tuua Rüütli sõnul operaatorite arvu vähenemise ja 2010. aasta tõotab madalseisu. "Ma ei näe siin paranemist enne 2011. aastat. Kuna langus oli üksüheses korrelatsioonis kogu majanduse langusega, siis võib eeldada, et samas tempos võib ka tõus olla," märkis ta.
Kui Olympic Entertainment Groupi juht Andri Avila on varem öelnud, et kasiinod peavad hakkama ise pakkuma mitmekülgsemat meelelahutust, siis Rüütli sõnul näib tendents olevat see, et kasiinod saavad osaks suurematest meelelahutus- ja tõmbekeskustest.
Hasartmängumaksu laekumise madalseisu tõotab veidi leevendada uus seadus, mis püüab kinni "õhus lendavad" maksukroonid.
Tõnis Rüütli sõnul on Eestis umbes 20 000 internetikasiino külastajat. "Ja kõik see õhus lendav raha on siiani läinud kuskil Kurrunurrumaal asuvate serverite kaudu Eestist välja," tõdes ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul proovitakse kaughasartmängumaks kehtestada nii, et kohalikel tegijatel tasuks kaughasartmängu korraldama hakata ja riik natuke ka maksu saaks.
Rüütli sõnul kompenseerib kaughasartmängumaks veidi tavakasiinodest saamata jäävat, kuid praegu on raske ennustada, millises mahus.
Lisaks hakatakse seaduse järgi käivet maksustama netopõhiselt, mis tähendab, et ei maksustata tehtud panuseid, vaid sellest lahutatakse võidud.
Kaks legendaarset investorit mängivad suurte panustega mängu, mis päädib Las Vegase ärimaastiku ümberkujundamisega, kirjutas The Wall Street Journal.
Tuntud aktivistinvestor Carl Icahn surub kasiinooperaatorit MGM Mirage struktureerimise ja pankrotikohtu suunas, vastandades end sellega teise tuntud kasiinoärimehe Kirk Kerkorianiga, kes on MGM Mirage'i suuromanik.
Nii Icahn kui ka erakapitalifirma Oaktree Capital Management on viimastel kuudel ostnud sadade miljonite dollarite eest MGM Mirage'i võlakirju ja kinnitanud, et pooldavad restruktureerimist pankrotimenetluse kaudu.
Kerkorianile kuulub 53 protsenti MGM Mirage'ist, mis on USA üks suuremaid kasiinooperaatoreid.
Carl Icahnil on olnud veidi vähem kui 500 miljoni dollari eest MGM Mirage'i võlakirju.
MGMi pankrot tähendaks ühte suuremat plahvatust kasiinoäris, mis kukutab kinnisvarahindu Las Vegases, aga ka inimeste tarbimis- ning reisikulutusi. Terve rida väiksemaid kasiinosid on juba läinud pankrotti.
Laine Jänes, kultuuriminister
Jah, me oleme arvestanud, et hasartmängumaksu laekumised ei ole nii suured kui veidi aega tagasi. Aga selle raha jagamise spetsiifika seisnebki selles, et eelarvet jagatakse vastavalt tegelikele laekumistele kvartal hiljem.
Ma ei näe ka ühtki teist allikat, kust kultuurkapitali laekumine võiks olla kindlam. Kui pakutakse välja, et allikaks võiks olla riigieelarve, siis sellest enam ebakindlamat varianti ei ole olemas, sest sellisel juhul sõltuks kultuurkapitali rahastamine poliitilistest otsustest.
Toomas Tõnise, EOKi peasekretär
Hasartmängumaksu laekumised mõjutavad otseselt Eesti sportlaste ettevalmistust olümpiamängudeks.
Seni toiminud toetuste suurim eelis on olnud stabiilsus ja tänu sellele võimalus planeerida tegevust pikema aja peale ning kindlustunne plaanide elluviimise suhtes. Aastatel 2002-2008 kasvasid toetused hasartmängumaksust jõudsalt, küündides 2008. aasta parimatel kuudel 3,5 miljoni kroonini. Nüüd saame rääkida toetustest kuus alla 2 miljoni krooni.
Oleme kärpinud Londoni ettevalmistuseks suunatavaid toetusi rohkem kui kolmandiku võrra ja toetused Noorte Olümpiamängudeks valmistumiseks ja Euroopa Noorte Olümpiafestivalil osalemiseks on päris nullis.
Pidev toetuse vähenemine tekitab ebastabiilsust ja me kaotame kiiresti selle eelise, mille saavutasime viimase 8-9 aastaga.
Toomas Vitsut, Tallinna linnavolikogu esimees
Kasiinod peaksid Tallinnas koonduma teatud piirkondadesse. Selleks on volikogu otsusega algatatud teemaplaneering, kus peaks ära märgitama need linna piirkonnad, kus kasiinosid ei tohi olla. Veel on vara öelda, mis piirkondades tulevikus kasiinod võivad tegutseda, kuid loogiline on, et see on lubatud näiteks sadama piirkonnas.
Praeguseks on umbes 90st Tallinnas tegutsenud kasiinost järel 60 ning neid jääb veelgi vähemaks. Majanduse kosudes tekib ka uusi kasiinosid juurde nagu seeni pärast vihma. Eesti pole nii rikas, et me mõnele ettevõtluse valdkonnale saaksime "ei" öelda. Kasiinomajandus eeldab arukat reguleeritust ja territoriaalset korrastatust.
Hetkel kuum