Puidusektor hoiab Jaapani abil mahtu

Toftani ekspordib umbes 65 protsenti saetoodangust ja ekspordimaadest on tänavu konkurentsitult esikohal Jaapan, kuhu ettevõte kavatseb müüa umbes veerandi oma ekspordist. Toftan on ainus saeveski Eestis, kes ekspordib oma toodangut Jaapanisse.

"Jaapani tehingutest me mitte mingit hinnalisa ei saa, aga me ekspordime sinna, sest nõudlus maailmas on nii piiratud, et kuskile tuleb oma toodangut müüa," rääkis Toftani tegevjuht Martin Arula. "Meie põhimõte on hoida jõuliselt kliente enda küljes ja meie eesmärk on täismahus tööd teha ning seda eesmärki oleme ka täitnud."

Arula sõnul läheb Jaapanisse vaid kõrgema kvaliteediklassiga toode. "Saadetav männi saematerjal läheb valdavalt liimpuitkonstruktsioonide valmistamiseks, millest ehitatakse maavärinakindlaid maju." Arula lisas, et nad eraldavad juba tooraine vastuvõtul need palgid, millest saab Jaapanisse kõlblikku materjali.

Arula andmeil saavad nad Jaapanisse saadetud kvaliteetse toodangu tihumeetri eest saeveski õuel 120-125 eurot (1900-2000 krooni). Kuivatatud, normaalkvaliteedis eksportsaematerjali tihumeetri keskmine hind on praegu 100-110 eurot (1600-1700 krooni). "Nii madalaid hindu mina oma tööpraktikast ei teagi, vist 90ndate keskpaigas oli hind sama madal," lausus Arula ja lisas, et tippajal 2007. aasta kevadel said nad tihumeetri eest keskmiselt 3300 krooni.

Arula sõnul peaks kogu Eesti saetööstus praegu oma kliente hoidma ja samas haarama üha jõulisemalt turgu näiteks Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas. "Meie peamised konkurendid - soomlased, rootslased ja sakslased - on hetkel nõrgad konkurendid," ütles Arula. "Nende tootmis- ja toorainekulud on kõrged ja nad ei suuda sellise hinnataseme juures pakkuda toodet. Kui meie suudaksime praegu seda pakkuda, siis teeniksime saematerjalituru järgmiselt tõusult väga palju. Ja et turu tõusule kohe reageerida, peab kogu aeg suure mahuga tootma," märkis ta.

Stora Ensole kuuluv Imavere talatehas on ainus, kes müüb Jaapanisse valmistoodet ehk liimpuittalasid.

Imavere talatehase tootejuhi Veiko Kobini andmeil tootsid nad mullu umbes 60 000 kuupmeetrit talasid, millest vaid marginaalne osa tarbiti koduturul ning ülejäänu läks Jaapanisse. "Nagu kogu ehitusmaterjali tootmise sektoris, on majanduse jahenemise mõju tunda ka talatootmises - seda nii kogustes kui ka hindades," ütles Kobin. "Surve hindadele algas eelmise aasta neljandas kvartalis."

Eesti suurima puitmajade Jaapanisse eksportija OÜ Palktare Jaapani müügijuht Taavo Soorm ütles, langus Jaapani turul pole olnud nii suur, kui nad kartsid, ja tänavu müüakse sinna samas mahus aiamaju nagu mullu.

"Arvestades majanduslangust maailmas, on selle aasta esimesed kolm kuud olnud Jaapani eksporti silmas pidades päris head," rääkis Soorm. "Tundub, et müüme sinna sama palju kui mullu."

Tema andmeil läks eelmisel aastal Jaapani tellijate suunas sada merekonteinerit kuni 100 ruutmeetri suuruseid aiamaju. OÜ Palktare on aiamaju eksportinud Jaapanisse kuus aastat.

Elvas tegutseva puitmajatootja ASi RPM juhataja Enno Kuldkepi sõnul on nende toodangu eksport Jaapanisse olnud viimastel aastatel sama - 4-5 suurt palkmaja ehk umbes 5 protsenti ekspordikäibest.

"Meie suurimad ekspordiriigid on Inglismaa, Norra ja Rootsi ja kõikides neis riikides oleme kannatada saanud lisaks üldisele majanduslangusele ka rahvusvaluutade languse tõttu," rääkis Kuldkepp ja lisas, et kui nad tavaliselt müüsid aastas umbes 150 maja, siis eelmisel aastal vaid 65 maja.