Majanduskriisi ahvatlused

Enrico Laks 20. aprill 2009, 19:11

Riik ja ettevõtjad on silmitsi murega –
kuidas leida kokkuhoiuvõimalusi, mille efekt oleks kohene ja mis samas tagaks
püsimajäämise kriisi lõpuni, et siis taas uut tõusu nautida. Esmatähtis on täna
ellu jääda, kuid otsused peavad arvestama ka keskmise- ja pikaajalise
jätkusuutlikkusega.

Niisuguses olukorras võimenduvad erinevad ohud, mis headel aegadel erilist tähelepanu ei köitnud või mis tundusid üldises heaolus olevat erandlikud üksikjuhtumid. Üheks selliseks nähtuseks on pettused ja majanduskuritegevus. On ilmne, et kui kellegi heaolu satub ohtu, siis olukorra päästmisel kipub piir lubatud ja taunitava käitumise vahel hägustuma. Majanduslangus pakub küllaldaselt põhjuseid ja võimalusi pettusteks, millele leitakse sobivad ettekäänded päästmaks oma ettevõtet või töökohta.

Inimesed on enamjaolt ausad ja korralikud või vähemalt nad arvavad end seda olevat. Mis aga toimub praegu, kui klientidelt on raske tellimusi saada või hankijad ei paku oma tooteid ja teenuseid nii soodsalt kui tahaks? Kindlasti tuleb paljudele tuttav ette olukord, kus varem kehtestatud mängureeglitest ollakse valmis taganema, võttes kliendiks kaheldava taustaga ettevõtte või üksikisiku või lubades müügitingimusi, mis veel aasta-kaks tagasi olid majanduslikult mõeldamatud ja suisa firma head mainet kahjustavad. Seejuures ei ole tingimata tegemist tavatöötaja omaloominguga – surve sel viisil käivet tekitada tuleb tippjuhtidelt, kellelt iga töötaja oleks sellise teo eest veel hiljuti paremal juhul ainult valju noomituse saanud.

Sellisel suhtumisel on oht laieneda paratamatusena esitletavaks äritavaks. Sest pinnal püsimiseks „rikuvad ju kõik head tava, maksavad altkäemaksu, moonutavad raamatupidamisaruandeid, otsivad võimalusi maksudest kõrvalehiilimiseks“ jne.

Näiteks korruptsioon, mida on vahelduva eduga paljastada püütud. Kui kahtlustati, et see oli majanduslikult parematelgi aegadel levinud laiemalt kui avalikkus teab, siis nüüd, mil näiteks avaliku sektori mahukad tellimused harvenevad, tekib teenuste ja toodete pakkujatel veelgi suurem kiusatus leiutada erinevaid võiduvõtteid. Olgu need otsesed rahalised „toetused“ või keerulisemad skeemid. Teisest küljest peaks ka olema valvas, et enese „ostukorvi“ ei satuks kaupa, mille kvaliteet on kellegi teadliku petmissoovi tõttu küsitav või mille päritolu suisa kriminaalne.

Seetõttu oleks kindlasti senisest enam vaja uurida oma äripartnerite taustu. Muude hädade kõrval võib muidu korralik ettevõte sattuda maksuameti või politsei huviorbiiti pelgalt oma sidemete tõttu mõne kahtlasi ärikombeid harrastava partneriga.

Samas on arvatavasti neidki ettevõtjaid, kes oma partnereid ja konkurente nii hästi tunnevad, et ei pelga kriisi üleelamiseks ärihuvides kartelle moodustada. Kasvab kiusatus leppida omavahel kokku hinnatõusus, kooskõlastada miinimumhinnad või mingil muul moel turgu „reguleerida“. Arvata on, et sellistest juhtumitest me kuigi palju ei kuule, kui just mõni asjaosaline ise niiviisi petta ei saa ja seepeale oma teadmisi ei avalikusta.

Petta saab veel mitmel moel. Kasvõi tööle kandideerides oma senist ametikäiku ja kutseoskusi tegelikust palju uhkematena esitades. Pisut lisa aga annab teenida näiteks toiduainetööstuses, kus leidlik inimene suudab tootmisega seonduvaid loomulikke kadusid ja paratamatut praaki veidi juurde tekitada ja siis omatarbeks rakendada. Kitsikusse sattunud, aga hea ärivaistuga inimene võib ehk täheldada nõudlust ka igasugu informatsiooni järele, mistõttu ei tasuks imestada, kui infovarguste ja ärisaladuste lekitamiste arv kasvama hakkab. Rääkimata ettevõtete katsetest ilustada oma majandusaasta aruannet või muid tegevust iseloomustavaid näitajaid. Ikka selleks, et paremini raskustega toime tulla.

Mida teha, et selliseid ohte vältida? Ühest vastust sellele ei ole. Iga organisatsioon peab ise hoolikalt kaaluma, millised ärieetikat puudutavad riskid teda enim ohustavad ja vaatama üle eelkõige reeglid, mis puudutavad klienditeenindajaid, ostujuhte ning finantspersonali – just nendest oleneb, kuidas ahvatlevatele petmisvõimalustele reageeritakse ja kas suudetakse kaheldava sisuga tehinguid ära hoida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2009, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing