Pangad vajavad finantspsühholoogi?

20. aprill 2009, 17:48

Maailma pangad näitavad esimesi märke
toibumisest. Elustamiskatsed on maksnud kosmilistes kogustes maksumaksja raha ja
tegelikult ei tea keegi, kuidas edasi. Kuidas välistada olukord, kus
maksumaksja peab perioodiliselt pankurite ahnuse või rumaluse kinni
maksma...

Tõenäoliselt tegeleb maailmas selle küsimusega praegu terve majandusteadlaste armee, kes püüavad välja mõelda kavalamaid valemeid ja turvalisemat kontrollmehanismi. See kõik on kena, aga ka kõige keerulisem valem ei võta arvesse inimest kes laenu tagasi maksab, kui maksab.

Jutt käib praegu eelkõige pikaajalistest kodulaenudest. Ärilaenude riskianalüüs on võimalik rohkem mõõdetavatel alustel. Kodulaen aga on tihti kuni kolmkümmend või enam aastat kestev protsess ja pank peab suutma aimata kogu kolmekümne aasta jooksul protsessi ümbritsevat/mõjutavat keskkonda.

Selle äraarvamiseks on pank kasutanud mitmesuguseid meetodeid, millest levinuim on nõue, et laenutaotlejal oleks ette näidatat vähemalt pool aastat ametlikku ja piisavat sissetulekut. Pool aastat tööd näitab väga vähe inimese käitumise kohta järgneva kolmekümne aasta jooksul. Sama ebausaldusväärsed on ka kõik majanduskeskkonna näitajad, olgu selleks siis kinnisvara hinnad või tööpuuduse protsent. Kapitalismi tsüklilises majanduses jõuavad kolmekümne aastaga kõik näitajad läbida nii oma miinimumi, ku ka maksimumi ja seda ilmselt korduvalt.

Siit edasi on loogiline otsida mingit tegurit, mis oleks enam-vähem püsiv kogu laenuperioodi jooksul ja püüda laenaja finantskäitumist ennustada siis selle põhjal.

Selline tegur on tõesti olemas ja selleks on inimese isiksus, mis aastatega oluliselt ei muutu. Psühholoog suudab ca tunnise vestluse abil üsna hästi hinnata, milliseid käitumisi võib laenuvõtjalt oodata. Minu kogemus näitab, et suure tõenäosusega inimene ei kuku välja oma tavalisest „formaadist”. Formaadi all ma mõtlen siin inimese ootusi elule, tema enesekohaseid uskumisi, tema nõudeid elumugavustele jne.

Kuigi paljusid isiksuse omadusi saab mõõta vastavate testidega, siis usun, et praegu on parimaks võimaluseks siiski psühholoogiline vestlus.
Mul pole küll väga põhjalike andmeid, mida maailmas selles vallas tehtud on, aga tundub, et see lõik on siiani üsna katmata ja ma näen siin suur võimalust meie pangajuhtidele.

Kui luua praegu meie pankade juurde finantskäitumispsühholoogi ametikoht või tellida teenust nö vabakutseliste psühholoogide käes, saavutaks Eesti selles vallas olulise edumaa teiste riikide ees ja vastavat teeenust ning kogemust võiks tulevikus aidata juurutada ka teistes riikides. Ilmselt võiks mõningase praktika järel välja töötada vastava testi, mida saaks siis juba rakendada kas või interneti kaudu ja psühholoogi juurde analüüsi jõuaks ainult piiripealsed juhtumid.

Praegu on kujunenud olukord, kus pangad uurivad inimese isiksust, kui inimene tahab investeerida (kasutatakse vastavaid teste), aga üldse ei huvituta isiksusest, kui inimene võtab laenu.

Ma näen siin Eesti võimalust olla innovatiivne laenukultuuri arendamisel ja metoodika väljatöötamisel leanuandmise tugevamaks sidumiseks pikaajaliselt püsivate isikuomadustega, selmet keskenduda ainult tsüklitega üdini korrelatiivstele kvantitatiivsetele parameetritele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2009, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing