OECD hinnang kõigutab Eestis juurdunud tõdesid

Jaotamata kasumi maksuvabastuse kohta kirjutab OECD, et see lukustab kasumi juba tegutsevatesse ettevõtetesse, pärssides investeeringuid ja ressursside ümberjagamist sektoritesse, mis on olulisemad nii majanduse kiireks toibumiseks kui ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

"Majanduskasvu elustamiseks tuleb ressursid jaekaubandusest ja kinnisvarasektorist ekspordisektorisse suunata ja taastada Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime," ütles eile Tallinnas raportit tutvustanud OECD majandusosakonna riigiülevaadete üksuse direktor Andrew Dean.

"See oht võib täiesti olla, et kuna meie süsteem ei soosi dividendide maksmist, võib see olla takistuseks investeeringutele uutes ja tootlikes valdkondades," kommenteeris rahandusminister Ivari Padar OECD ettepanekut kaaluda jaotatud kasumi maksuvabastuse otstarbekust. "Mulle ka tundub, et mittemaksustamine on viimastel aegadel pigem loosungiks muutunud kui mingiks oluliseks elemendiks, millega majandust elavdada," jätkas ta. Tegelikult meelitavad investorit stabiilne ärikeskkond ja euro, nentis minister.

OECD raporti ühe autori Zuzana Brixiova sõnul ei ole harvad juhud, kus jaotamata kasum pole läinud firma arendamiseks, vaid on investeeritud finantsvahenditesse. Samuti ei võida süsteemist alustavad firmad, kus kasumid on väikesed. Ja et maksud mõjutavad tööjõu ja kapitali hinda, ei soosi jaotamata kasumi maksuvabastus ka uute töökohtade loomist, nentis Brixiova.

"Hästi administreeritud maksusüsteem ja stabiilne ettevõtete maksustamise poliitika koos mõõduka ettevõtte tulumaksuga võivad investeeringuid soodustada paremini ja vähemate moonutustega," märkis OECD oma raportis.

Palju kriitikat pälvisid OECD-lt Eesti maksusoodustused, mis ergutavad inimesi oma kodu soetama. Siin annab Eesti silmad ette isegi OECD riikidele. "See tõstab kunstlikult kinnisvara hinda ja moonutab kapitali jaotust," kritiseerib OECD ja soovitab perspektiivis kaotada nii maksuvabastuse eluasemelaenu intressidelt kui ka kehtestada kinnisvaramaksu. Viimane tagaks riigile ühtlasi stabiilsema tulubaasi.

Padari sõnul tulnuks taolised meetmed käiku lasta juba buumi ohjamiseks, kuid see on tagantjärele tarkus. Kinnisvaramaksu kehtestamine ja maa maksustamist puudutavad ettepanekud on siiski kindlasti teema, mida arutada. "See annaks täiendavat ressurssi ka kohalikele omavalitsustele," ütles Padar.

Padar ei põlanud pahaks ka OECD ettepanekut kärpida tööjõumakse, eriti madalamapalgaliste ametite puhul, kuid nentis, et olukorras, kus valitsus püüab eelarvedefitsiiti hoida 3 protsendi piires, ei saa välistada pigem ühegi maksu tõstmist.

Lisaks jaotamata kasumi maksuvabastusele soovitab OECD Eestil lahti öelda iga-aastase tasakaalus eelarve poliitikast. Taoline poliitika on protsükliline ja nagu lähiminevik näitab, annab heal ajal hagu tulle.

OECD soovitus on üle minna paindlikumale, majandustsüklit tasakaalustavale poliitikale, mis seab eesmärgiks eelarve tasakaalu majandustsükli jooksul. Headel aegadel tuleb rohkem säästa, eeskuju võiks võtta Rootsist.

Padari sõnul on OECD analüüs värske vaade Eesti majandusele, mille poliitilises neutraalsuses pole mõtet kahelda ning mis kindlasti väärib põhjalikku lugemist.

Deani sõnul loodab OECD oma soovituste ja argumentide mõjule vähemalt pikemas perspektiivis.

Eesti ettevõttete probleemiks ei ole reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine, vaid pigem dividendide maksmisega kaasnev maksumäär. Küsimus on selles, kas ja kui konkurentsivõimeline on Eesti võrreldes naaberriikidega ning kas praegune maksumäär pole liiga kõrge. Samas ma ei arva, et Eesti peaks loobuma praegusest tulumaksusüsteemist.

Sotsiaalmaksu alandamine vähendaks ettevõtete maksukoormust, samas ei usu ma, et see aitaks oluliselt kaasa uute töökohtade loomisele. Samuti ei usu ma seda, et sotsiaalmaksumäära tõttu jääks mõni investeering tegemata.

Et töötajale maksta 100 krooni palka, peab ettevõtja Eestis maksma peaaegu kahekordse summa maksudeks. See tähendab, et igasugune ajudega töötamine on Eestis kõvasti maksustatud.

Maksu tõstmine ei tähenda, et raha hakkab rohkem laekuma. Tihtipeale kui makse alandatakse, tekib sellest majanduslik jõud ja see võib isegi parandada maksulaekumisi.

Tulumaksuvabastus ettevõtete reinvesteeritud kasumile on kahe otsaga vorst. Olen seda ka ise tähele pannud. Kui oled saanud mingi kasumi ning saad selle investeerida uude ettevõttesse, siis oleks kasulik, kui see start-up on täiesti eraldi ettevõte. Uued investeeringud töötavad paremini uutes ettevõtetes.