Teavitage panka, kui palk väheneb

Anne Oja 22. aprill 2009, 00:00

Palkade kollektiivne kärpimine ja inimeste koondamine on viimase aja trend.

Kõik Äripäeva küsitletud Eesti suuremad pangad kinnitasid, et neil on kohusetundlikke kliente, kes palga vähendamisest või koondamisest ise teatama tulevad, kuid kutsusid neid inimesi, kes seda veel teinud pole, julgust kokku võtma ja kiiresti laenuhalduri jutule tulema.

Vähenenud palga võib enda teada jätta vaid juhul, kui see pere eelarvet oluliselt ei mõjuta.

Milline on oluline mõju, pangad ei täpsustanud, kuid laenu andes juhinduti sellest, et laenumaksed ei ületaks kaht kolmandikku pere sissetulekust.

"Laenusaajaid, kes ka tõepoolest koondamise või sissetuleku vähenemise korral panka informeerivad, on üsna palju," rääkis SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas. Sama väitsid Swedbank, Sampo Pank ja Krediidipank.

"Üldjuhul need kliendid, kelle sissetulek on vähenenud või kes on koondamisteate kätte saanud, on pangaga ka ühendust võtnud," ütles Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe.

"On üsna palju vastutustundlikke laenajaid, kes koondamisraha arvel laenukohustusi vähendavad ja väikelaenutooteid, nagu krediitkaardid, arvelduslaenud jm, sulgevad," lisas Messimas. Täpset statistikat töösuhte ja väikelaenude lõpetamise kohta siiski pole, kuna raha tagasimaksmise põhjuste kohta pangas aru ei nõuta.

"Laenu koondamisrahast terves ulatuses tagasi maksma eriti ei kiputa, sest eks inimene mõtleb ju sellelegi, et elada on ka millestki vaja, kuni ta uue töö leiab," lausus Eesti Krediidipanga laenuosakonna juhataja Karin Ossipova.

Pankade vastustest võis siiski aimata, et nad on mures laenuklientide käitumises ilmnenud uut sorti "vastutustundetuse" pärast. Koondatuil ja neil, kel makseraskused tekkinud, tuleks kohe panka pöörduda, rõhutasid laenuandjad.

Näiteks Swedpangas on tõsisemaid makseraskusi praegu 600 laenukliendil, neist on täielikku maksepuhkust saanud aga vaid üksikud.

Messimas lubas, et vabal tahtel panka pöördunud laenajaid tingimuste karmistamise ja intressitõusuga ei karistata.

"Siinkohal tahan julgustada neid kliente, kel on makseraskused ja kes mingil põhjusel ei ole siiani oma pangaga ühendust võtnud, seda kindlasti tegema. Ainult nii on võimalik meil oma kliente aidata ja leida parimad lahendused tekkinud probleemidele," rääkis Aire Mäe Sampo Pangast.

"Jääme siiski seisukohale, et lahendused tuleb leida enne, kui on käes see viimane piir," vastas Karin Ossipova küsimusele, mida tehakse nendega, kes palga vähendamise või koondamise vaid enda teada jätavad ning panevad panga hiljem lihtsalt fakti ette, et raha neil enam pole ega tule ka.

Võlgu jäädud summast niisama lihtsalt ei pääse, sellele lisanduvad lõpuks veel ka viivised ja trahvid.

Sissetulekute vähenemise korral saab igakuiseid laenumakseid vähendada, kui jaotada need pikema aja peale. Läbirääkimiste käigus tuleb aga kõne alla nii maksepuhkus põhiosale kui ka intressidele. Lepingu muutmisel võib muutuda intress.

Kui laenukliendil on panka minnes koondamisraha juba otsas, kuid uut sissetulekut ei paista, annab pank talle tähtaja lisatagatiste leidmiseks. Nendeks võivad olla kas kinnisvara, käendused või finantsvara. Teise variandina peab laenuvõtja eluasemele ostja otsima. Pangad ise kinnisvaraomanikuks saada ega kinnisvara müüa ei taha.

"Sõna "sanktsioon" me siinkohal ei kasutaks," kommenteeris Karin Ossipova panga samme. "Leppetrahve pole mõtet rakendada, kui kliendil ei ole tööd ega raha - see ei lahenda probleemi."

Senini ei ole ka Sampo laenuvõtjaid panga teavitamata jätmise pärast trahvinud.

"Me pole siiani ühtegi klienti sanktsioneerinud selle eest, kui panka pole oma sissetulekute vähenemisest teavitatud," ütles Aire Mäe.

Mõned inimesed on meil käinud küll, kes on küsinud nõu laenulepingute ümbertegemise kohta.

Selliseid, kes on saanud täielikku maksepuhkust, meil käinud pole - ju nad saavad ise hakkama. Ühel juhul oli inimene palgata puhkusel ega teadnud, kas tal pärast puhkuse lõppemist on tööd.

Tema väikelaenu intressi taheti tõsta 12 protsendilt 16 protsendile ja meie soovitasime tal seda teha.

Üldjuhul oleme soovitanud lepingu ümber teha, sest see on tegelikult panga vastutulek.

Aga neid inimesi, kes käivad enne nõu küsimas, on vähe.

Enamik tuleb ikka siis, kui häda juba käes.

Kõige rohkem olen kuulnud, et palka on vähendatud 30%. Arvan, et kui palk väheneb tuhandetes, tuleks panka teavitada, ehkki inimesed on äärmiselt erinevad. Mõne jaoks on 2000-3000 krooni äärmiselt suur raha - see on ju sama suur kui pension.

Pangast tuleks aga võimalikke lahendusvariante uurida juba siis, kui ettevõttes hakkavad levima koondamise või palga vähendamise jutud, mitte siis, kui häda on juba käes.

Millist tagasisidet töötajad on andnud seoses palkade vähendamise ja pangalaenudega? Kas teate juhustest, kus pangast on töötajale öeldud, et palga vähenemise tõttu tõstetakse tema laenu riskimarginaali?

Rain Hüva, Viljandi Aken ja Uks juht
Ma pole küll kuulnud, et sellest mingit probleemi oleks olnud, vähemasti keegi pole sellest siin rääkinud. Isiklikult ma ei usu, et pangad nii šaakalid on, et (palga vähendamisest - toim) kohe kinni hakkaks. Peaasi, et raha jookseks.

Priit Sauk, YIT Ehituse juht
Aus vastus on, et ei tea. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, et peaksid panka palga vähenemisest informeerima või pole nende sissetulekud nii märkimisväärselt vähenenud, et nad sellist vajadust tunnetaks.

Eks palga vähenemine puudutab ka mind - peaksin ise ka oma laenulepingu läbi lugema ja vaatama, mis seal kirjas on.

Nii et aitäh meeldetuletuse ja ärgituse eest! Kohe ma panka ei lähe, vaatan enne, mis lepingus kirjas on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:03
Otsi:

Ava täpsem otsing