IMF: majanduskriis tuleb sügavam ja pikem

Eile avaldatud IMFi ülevaate järgi kahaneb maailmamajandus tänavu 1,3% ning langus on tõesti üleilmne, puudutades riike, kellelt tuleb 75% maailma kogutoodangust. Jaanuariga võrreldes on fond oma prognoose järsult kärpinud - siis loodeti tänavu veel 0,5% suurust majanduse kasvu.

Prognoose langetama sunnib arusaam, et "finantsturgude stabiliseerimine võtab rohkem aega, kui arvatud", märkis IMF. Üleeile avaldatud globaalsete finantsturgude ülevaates kinnitas fond, et finantskriisi tõttu tuleb pankadel ja muudel finantsasutustel korstnasse kirjutada 4,1 triljonit dollarit.

Arenenud riikide laenuturul jääb seis pinevaks vähemalt tuleva aasta lõpuni. See hoiab tagasi majanduse toibumist - fond kärpis kõigi G7 riikide prognoose. Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia jäävad miinusesse veel ka tuleval aastal.

Ja toibumine tuleb vaevaline - "isegi kui kriis mööda saab, järgneb raske üleminekuperiood, kus SKP kasv jääb oluliselt alla viimastel aastatel nähtud numbritele", hoiatas IMF.

"Millal langus uuesti tõusuks pöördub, sõltub eelkõige finantssektorist ning meetmetest, mida rakendatakse selle toimimise parandamiseks," ütles raportit kommenteerinud IMFi analüüsiosakonna juht Olivier Blanchard. Praegu jätkavad pangad laenutingimuste karmistamist ning mida kauem see kestab, seda pikemaks majanduslangus kujuneb, lisas ta.

IMFi uue prognoosi järgi on maailmamajanduses tõusu oodata 2010. aastal, mil IMF prognoosib 1,9% kasvu. See on nõrk number ja sedagi ümbritseb suur määramatus.

Eriti teeb IMFile muret välisraha väljavool arenevatelt turgudelt, Ida-Euroopast, mille toetuseks soovitab IMF euroliidul kokku panna ulatusliku kriisikava.

Kui välispangad väga järsult oma riske ja võimendust neis riikides vähendama hakkavad, halvendab see riikide niigi keerulist juurdepääsu välisrahale. See võib tekitada probleeme lühiajaliste laenude refinantseerimisega. "Tulemus võib olla finants- ja reaalsektori kollaps enamikus arenevates ja mõnes arenenud riigis, mis annaks suure tagasilöögi ka teistele riikidele," hoiatas IMF.

"Kui aga ELi riigid suudavad finantssektori probleemide jaoks kokku panna jõulise, ulatusliku ja koordineeritud kriisikava, võib usaldus ja riskijulgus taastuda arvatust kiiremini," märkis IMF.

Ühtlasi tõdes rahvusvaheline valuutafond USAs ja Euroopas deflatsiooniriski kasvu ning manitses maailma riike toetama nõudlust riiklike vahenditega. Eelkõige tuleb aga pankade bilansid puhtaks rookida "ohtlikest jäätmetest" ning pangad rekapitaliseerida.

Samuti peaks Euroopa Keskpank võimalikult kiiresti veel intresse kärpima.