Rootsis on halb Eesti aeg

Kui Eesti ajaloos peetakse XVII sajandi teist poolt heaks Rootsi ajaks, siis ilmselt paljud rootslased peavad praegust aega halvaks Eesti või Balti ajaks.

Tõsi, ma ei ole ühegi rootslasega sel teemal rääkinud ega oma hüpoteesile kinnitust saanud, aga see, mis on toimunud Rootsi pangandussektoris ja Rootsi krooniga, võiks paljudele taolised mõtted pähe panna küll.

Veel mõne aasta tagune hurraaoptimism Balti riikide suhtes, mille kulminatsiooniks oli 2005. aasta kevadel toimunud Hansapanga täielik ülevõtmine Swedbanki poolt, oli eelmise aasta sügiseks asendunud hirmu- ja õudusjuttudega Balti riikide majanduskriisist ning eriti siinse rahanduse kokkuvarisemisest.

Kõige selle tulemusena kukkus Rootsi kroon poole aastaga veerandi võrra, 1,34 Eesti kroonile.

Swedbanki aktsia hind hakkas langema oma ajaloo kõrgeimalt tasemelt täpselt samal ajal, mil hakkas langema Tallinna börs ehk 2007. aasta veebruaris (SEBi aktsia hinnalangus algas sellest kaks kuud hiljem).

Aktsiate väga madala hinnataseme ning krooni nõrgenemise tõttu on nii Swedbanki, aga ka ettevõtete aktsiate hinnad teinud imelise tõusu. Täna kell üheksa esimese kvartali majandustulemused avaldava Swedbanki aktsia hind on pooleteise kuuga kerkinud 2,4 korda.

Seda hämmastavam on, et aktsia hinnaralli on toimunud ajal, mil analüütikud on üsna üksmeelselt ennustanud nii Eestile, teistele Balti riikidele kui ka Swedbankile ja teistele Rootsi pankadele üsna sünget tulevikku.

Rootsi rahandusministeeriumi prognoosi järgi langeb sealne majandus sel aastal 4,2 protsenti ja majandusest kaob 320 000 töökohta.

Ehkki Rootsi kroon on rekordmadal, pole see majandust seni aidanud, sest nõudlus on väga madal kogu maailmas ning mingit abi valuuta sisulisest devalveerumisest pole olnud.

Siin võiks olla ka mõtlemisainet Eesti krooni devalveerimise apologeetidele, kes usuvad, et valuuta devalveerimine aitab probleemid lahendada. Pigem toob see kaasa probleemide järsu süvenemise, sest pea veerandil töövõimelisest elanikkonnast on kohustused ehk eluasemelaenud eurodes.

Kuigi analüütikud usuvad, et pikas perspektiivis mõjub Rootsi krooni nõrgenemine Rootsi majandusele, aga ka Swedbanki ning teiste pankade tulemustele hästi, ripub analüütikute ja investorite arvates nende peakohal Balti riskide sünged pilved.

"Lühiajaliselt hirmutavad turgu Balti hirmud," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Svenska Handelsbankeni fondijuht Henrik Dreger.

Balti hirmud on tõesti põhjendatud. Eesti Pank prognoosib selle aasta majanduse kukkumiseks kuni 15,3 protsenti, prognoosid Läti majanduse kohta on veel hullemad. Reitinguagentuuri Standard & Poors hinnangul on Balti riigis suurimas majanduskriisis alates 1991. aastast.

Just Balti riikide laenukahjumid on põhjuseks, miks analüütikud ennustavad, et Swedbank (aga ka SEB) teatab sel aastal esimesest kahjumist pärast 1990. aastate alguse panganduskriisi Rootsis.

Tõsi, täna seda veel ilmselt ei juhtu. Analüütikud ennustavad, et Swedbank AB esimese kvartali kasum kukub 61 protsenti. Kahjumlikud kvartalid tulevad ilmselt selle aasta teisel poolel.

Nagu öeldud, ei soovi valdav osa Swedbanki aktsiat katvatest analüütikutest väärtpaberit osta. Valdavaks soovituseks on hoia ja müü. Ilmselt aga vaatavad osad riskialtimad investorid mõnevõrra kaugemale kui mõned kvartalid.

Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas avaldas üleeilses raadiointervjuus arvamust, Põhja- ja Loode Euroopa võiks olla selleks regiooniks, mis väljub globaalsest majanduskriisist esimesena ja sellesse piirkonda võiks kuuluda ka Eesti.

Kui meie peaksime rootslastele hea Rootsi aja eest nende vallutuste eest tänulikud olema, siis rootslased halva Eesti aja eest meid küll süüdistada ei saa.

Oli ju Hansapanga ülevõtmine neli aastat tagasi Swedbanki poolt vaenulik ülevõtmine ning aasta varem üritas telekomifirma TeliaSonera võtta vaenulikult üle Eesti Telekomi. Ilmselt mõlema õnneks viimane siiski ei õnnestunud.