Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SMS-laenajad trügivad võlanõustajate jutule
Selliseid SMS-laenajaid tuleb praegu võlanõustajate juurde rohkem kui teisi hädalisi, märkis Lääts. Neid on isegi nii palju, et võlanõustaja jutule ei pääse kohe, vaid selleks tuleb sabas seista nädal aega.
"Kiirmenetlused on praegu kõige valusamad," ütles Lääts. "Inimesed pole viitsinud teadet lahti teha ja on selle läbi lugemata prügikasti visanud. Nüüd nad tulevad ja ütlevad, et ei saa arestitud kontolt palka kätte, ning küsivad, mida teha."
Lääts ütles, et laenu võttes Eesti inimesed üldjuhul tagasimakstavale summale ega laenutingimustele ei mõtle. "Ega Eesti inimene lepinguid läbi ei loe," rääkis võlanõustaja oma praktikast.
Kommenteerides pangaarve arestimist pärast võlanõude kohtulikku turbomenetlust ütles Julianus Inkasso juhatuse esimees Karl Mitt, et võlgnikud reageerivad neile saadetud dokumentidele tõepoolest apaatselt.
"Samas võlgnikud, kes siiski soovivad oma probleemidele lahendust, pöörduvad otse sissenõudja poole, et sõlmida võlgnevuste tasumisele ajatamise kokkulepet."
Küsimusele, milline protsent võlgade kiirmenetlustest lõpeb võlausaldaja jaoks positiivse tulemusega, vastas Mitt, et hagimenetlusse läheb maksekäsu kiirmenetlusest üle 15% nõuetest. Ülejäänud juhtudel saab võlausaldaja aga kohe täitmisele pööratava kohtumääruse. Miti sõnul võib hinnanguliselt öelda, et ühe kuni kolme kuu jooksul saavutatakse täitemenetlustes mingi lahend 45-50% ulatuses.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei tohiks maksekäsu kiirmenetluse dokumente ära visata, kuna see on sama hea, kui ebameeldivuste hirmus pea liiva alla peita.