Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EKA ja Teatri Maja lepingus on küsitavusi

23. aprill 2009, 06:46

Kunstiakadeemia ja OÜ Teatri Maja
üürilepingus pole juttu üürileandja kohustusest investeerida ruumidesse 2,5
miljont krooni, kuigi akadeemia seda väidab.

Lepingu nõudis Äripäev andmekaitse inspektsiooni abil välja põhjusel, et see sõlmiti endise reformierakondlase ja kunstiakadeemia (EKA) rektori Signe Kivi eestvedamisel konkursita. Raskel ajal päästva üürilise saanud Teatri Maja kuulus läbirääkimiste alates aga Reformierakonna liikmele ja suurrahastajale Märt Vooglaiule. Praeguseks on Vooglaiu asemel Teatri Maja omanik tema alluv Margus Puis.

"Rendihind on 83 kr/m2, mis sisaldab üürileandja umbes 2,5 miljoni kroonist investeeringut ruumide kohandamiseks meie vajadustele vastavaks," kommenteeris veebruaris vastsõlmitud lepingut akadeemia finantsjuht Andri Simo.

Kohustused hajuvad
Lepingus pole aga kirjas, et üürileandja peab ruume konkreetse summa eest korrastama. Küll on lisas toodud üleantavate ruumide seisukord, kuid asjatundjate sõnul on sõnastus üldine.

"Lepingus puuduvad kohustused üürileandjale, mis seonduksid ruumide ümberehitamisega üürniku vajaduste jaoks," märkis Äripäeva palvel lepinguga tutvunud vandeadvokaat Paavo Paas.

"Investeeringute kohustuse suurus lepingust välja küll kuidagi ei tule," nentis lepingut analüüsinud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide juht Andres Hall. Ruumide seisukorda kirjeldava lepingu lisa järgi on remonttöid võimalik teha väga erineval tasemel, lisas ta.

Signe Kivi ütles pärast artiklit varjatud rendidiilist: "Juhul kui peaks sündima ime ja tekibki mingi väga soodne pakkumine ja see vastab veel paremini nõudmistele, siis me saame alati ümber mõelda." Kivi sõnul olevat võimalik lepingut üles öelda teatud arv kuid ette teatades.

Lepingu lõpetamine raske
Lepingut analüüsinud spetsialistid kinnitasid, et kaheks aastaks tähtajalisena sõlmitud lepingu lõpetamine on ühepoolselt pea võimatu. "Väide, nagu võiks üürnik parema pakkumise saamisel lepingu üles öelda, ei vasta tegelikkusele," ütles vandeadvokaat Paavo Paas. Lepingu võib üles öelda vaid väga mõjuval põhjusel, ennekõike siis, kui üürnik ei saa üürileandjast tuleneval põhjusel ruume kasutada, lisas ta.

Alles pärast kahe aasta möödumist muutub leping tähtajatuks ja seda saab ühepoolselt lõpetada kuus kuud ette teatades.

Vaata lepingu täpset sisu SIIT!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2009, 07:45
Otsi:

Ava täpsem otsing