Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia sai 1,4 miljardit kasumit

23. aprill 2009, 18:40

Eesti Energia 2008/09 märtsis lõppenud
majandusaasta äritulud olid 10,6 miljardit krooni, kontserni ärikasumiks kujunes
1,6 miljardit krooni ning puhaskasum oli 1,4 miljardit krooni.

Tugevate majandustulemuste taga on ettevõtte teatel oluliselt kasvanud eksporditulud ning kulude kokkuhoid.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles 2008/09. majandusaasta tulemusi kommenteerides, et lõppenud majandusaasta oli Eesti Energia jaoks edukas. „Reageerisime vastavalt majanduskeskkonna muutustele ja rakendasime efektiivselt kulude kontrolli. See tõstis märkimisväärselt kontserni efektiivsust," selgitas Liive kontserni edu tagamaid. Liive sõnul tegi kontsern möödunud majandusaastal strateegiliselt õiged valikud ja tegutses elektriturul tulemuslikult.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik lisas majandustulemusi kommenteerides, et positiivset mõju kontserni finantstulemustele avaldas elektrienergia suurem müügitulu, mis tulenes peamiselt suuremast eksporditulust ja see kompenseeris kodumaise elektrienergia müügikoguste langust majandusaasta teises pooles. „Lisaks heale kasumile olid meil lõppenud aastal ka suurimad investeeringud,” rääkis Kaasik.

“Kasumi teenimine ei tähenda Eesti Energia jaoks vaba raha, vaid suurimaid investeerimisvõimalusi, sest iga täiendav kasumikroon võimaldab meil pangalaenude abiga investeerida elektrivõrkude ja tootmise uuendamisse neli krooni“. Kaasiku sõnul aitasid head majandustulemused kaasa 3,5 miljardi krooni investeerimisele elektri tootmisesse ja elektrivõrkudesse, möödunud majandusaasta investeeringud olid viimase kuue aasta suurimad.

Eesti Energia 2008/09. majandusaasta tähtsaimaks sündmuseks on Eesti Energia tütarettevõte E.Energy 5%-lise elektrimüügi turuosa saavutamine Lätis. Majandusaasta lõpuks oli E.Energy-l 110 jaeklienti, kellele müüdi kokku 170 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Eesti Energia kliendid Lätis on sellised tuntud suurfirmad nagu Latvijas Balzams, Severstallat, Valmiera klaaskiutehas VSŠ, toiduainetetööstuse ettevõtteid, muuhulgas ka kõik suuremad õlletootjad.

Vedelkütuste tootmises saavutas edu Narva Õlitehas, mille toodangu maht kasvas 22 protsenti ehk kokku toodeti 1,03 miljonit barrelit põlevkivivedelkütuseid.

Lõppenud majandusaastal saavutati edu ka siseriiklike võrgukadude vähendamisel. Võrgukaod vähenesid 9,5 protsendini, mis on 0,7 protsendipunkti vähem kui 2007/08. majandusaastal.

Möödunud majandusaastal sõlmiti Narva Elektrijaamade neljale plokile väävlipüüdmisseadmete paigaldamise leping, mille kogumahuks on ligi 1,5 miljardit krooni. Seadmete paigaldamine muudab põlevkivist elektrienergia tootmise keskkonnasõbralikumaks ning võimaldab Narva Elektrijaamadel säilitada olemasolevad tootmisvõimsused ka pärast EL-poolset väävliheitmete piirangu jõustumist.

Jätkusid ettevalmistustööd teise merekaabli, Estlink 2, rajamiseks Eesti ja Soome vahele. Majandusaasta lõpuks oli valitud Soomepoolne liitumispunkt, Keskkonnaameti poolt oli heaks kiidetud Eesti maismaatrassi asukoht, samuti oli valitud meretrassi asukoht. Euroopa Liit toetab Estlink 2 projekti rajamist 100 miljoni euroga.

Jõudsalt edenevad ka Eesti Energia Jordaania projektid. Jordaania valitsus kiitis heaks 2007. a läbiviidud õlitööstuse tasuvusuuringud ja tegi ettepaneku Eesti Energiale alustada läbirääkimisi põlevkiviõlitootmise kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised lõppevad eeldatavalt 2009.a. suvel.

Lõppenud majandusaasta oluliste sündmuste hulka kuulub ka Eesti Energia ja Outoteci poolt uue keskkonnasäästlikuma põlevkivist vedelkütuste tootmise tehnoloogia väljatöötamine

Jõudsat kasvutrendi näitas ka Eesti Energia mobiilse Interneti-teenus KÕU. Klientide arv kasvas ligi 47 protsenti ja ületas 23 000 kliendi piiri.

Investeeringute fookus püsis sarnaselt eelnevatele aastatele elektrivõrkudel, kuhu suunati ligi 2,2 miljardit krooni. Suurim investeeringute maht oli Jaotusvõrgul, kuhu investeeriti ligi 1,6 miljardit krooni. Jaotusvõrgu olulisemad investeerimissuunad olid uute liitumiste väljaehitamine ning elektriliinide töökindluse ja kvaliteedi tagamine. Põhivõrgu suurimad investeeringud olid seotud jaotusseadmete renoveerimise ja kaabelliinide rekonstrueerimisega, kokku investeeriti 606 miljonit krooni.

Elektri ja soojuse tootmise valdkonnas oli üheks olulisemaks investeerimisobjektiks Baltimaade võimsaim Aulepa tuulepark, kuhu tehtud investeeringud ületasid 440 miljonit krooni. Elektri ja soojuse tootmise valdkonnas investeeriti 776 miljonit krooni. Kütuste valdkondade investeeringud moodustasid 496 miljonit krooni, kus põhilised investeeringud olid tehtud Eesti Põlevkivi tootmisseadmete uuendamisse ja Narva Õlitehase seadmete töökvaliteedi parandamisse.

2008/09. majandusaastal kasvas elektrienergia kodumaine müük 1,2 protsenti võrreldes eelmise majandusaastaga ning moodustas 7 077 gigavatt-tundi (GWh). Müügimahtude kasvutempo trend näitas olulisi aeglustumise märke majandusaasta teises pooles, mil esimese poolaasta 4,4 protsendiline kasv asendus teisel poolaastal 1,2 protsendilise kahanemisega. Kui äriklientide hulgas oli eriti majandusaasta teises pooles tunda tugevat tarbimise vähenemist, siis Eesti Energia koduklientide hulgas kasvas elektritarbimine 7,2 protsenti.

Elektrienergia eksport 2008/09. majandusaastal oli 2 459 GWh, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 266 GWh ehk 9,8 protsenti. Majandusaasta elektrienergia ekspordi müügitulu võrreldes 2007/08. majandusaasta sama perioodiga kasvas aga ligi 34 protsendi võrra moodustades ligi 1,8 miljardit krooni.

Soojusenergia müük moodustas 2008/09. majandusaastal 1 690 GWh, kahanedes 49 GWh (2,8%) võrreldes 2007/08. majandusaastaga. Müügi vähenemise peamiseks põhjuseks on Eesti Energiale mitte kuuluva soojusenergia tootja lisandumine Tallinna soojusturule.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud tootmise, ülekande, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Tegemist on esialgsete auditeerimata tulemustega. Eesti Energia majandusaasta algas 2008. aasta 1. aprillil ning lõppes käesoleva aasta 31. märtsil.

Eesti Energia kontserni 2008/2009. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldatakse juunis ning seejärel on majandusaasta aruanne kättesaadav Eesti Energia kodulehel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2009, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing