Soome transiidimahud ei ole Eestisse kolinud

23. aprill 2009, 07:13

Eesti transiidisektor lükkab ümber Soome
kolleegide väite, nagu oleks põhjanaabrite transiit seal kehtestatud
"ülekaalulisuse maksu" tõttu suuna Eestisse võtnud.

„Seda nüüd küll öelda ei saa, et kaubasuund oleks Eestisse liikunud ja Soome veod rohkem meile tulnud,“ ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum kommentaariks teisipäeval Kauppalehtis avaldatud Soome transiidiettevõtjate poolt valitsusele suunatud etteheidet, nagu oleks Soomes veebruari algul kehtestatud lisatasu enam kui 38tonnistelt Venemaalt pärit veokitelt kaubavoorid Eestisse ümber suunanud.

Vallbaum märkis, et Venemaa on teiste riikide suhtes 38tonnise piirangu kehtestanud juba varem ning Soome tegi samalaadse maksu ilmselt selleks, et asjad tasakaalus hoida. „See on pigem märk selleks, et mõjutada Venemaad tõstma üldtonnaaži, mis mujal Euroopa riikides on 40 tonni,“ pakkus Vallbaum.

Kaubamaht samal tasemel

Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp ütles Äripäevale, et sadama juhtkond, kes sel nädalal viibib Moskvas iga-aastasel Vene-suunalise transiidi tippmessil Trans Russija, ei oska kuidagi seletada Kauppalehti väidet, nagu oleks Tallinna Sadama transiitliiklus jaanuarist märtsini 79% tõusnud.

„Sellist kasvu pole olnud,“ kinnitas Ratassepp ja ütles, et 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga on kaubamaht ca 20% vähenenud ning sel aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes samal tasemel püsinud. „Kindlasti avaldab soomlaste poolt veokitele lisatasu määramine oma mõju transiidile, kuid praegu mingeid radikaalseid muudatusi tunda pole,“ teatas Raudsepp.

„Ei ole sellist kinnitust, et Soome kaup oleks rohkem liikunud Eesti teedel või raudteel. Seni pole veel millegi üle rõõmustada ja on vara kilgata, et midagi sellist oleks juhtunud, mida soomlased väidavad,“ vahendas samuti Moskvas transiidimessil viibiva Eesti Raudtee juhtkonna vastust avalike suhete juht Urmas Glase.

Glase viitas vedude 14protsendilisele kokkukuivamisele võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga. Transiidimahud pole kokku kuivanud mitte ainult Soomes vaid kogu regioonis, kaasaarvatud Venemaal, mis tähendab, et kaup on üleüldiselt kadunud, mitte liikunud uutesse transpordikanalitesse, lisas Glase. Viimase paari aasta jooksul on kaubaveod Eestist üsna suures mahus mujale suunatud, leitud mitmeid alternatiivseid kanaleid ning sealt neid tagasi tuua on tema sõnul juba väga keeruline seda enam, et Venemaa arendab enda sadamad. „Loota suhete paranemisest tulenevatele muudatustele pole seega samuti suurt mõtet,“ nentis Glase.

Soome transpordiministeeriumi kantsler Juhani Tervalan põhjendas aga väidetavat Eesti-suunaliste mahtude kasvu just sellega, et pronkssõduri mõjud on Eesti ja Vene suhetest kadunud.

Pronksiöö mõju kestab

"Pronkssõduri mõjuga pole sel kõigel mingit pistmist. Selle mõju kestab veel kaua ja seda kütab Vene sadamarahvas lisaks poliitikutele ka edasi, sest vaja ju oma sadamates tööd kindlustada," märkis transiidiekspert Raivo Vare.

Küsimusele millal ja millistel eelduste täitumisel hakkab transiit taas kosuma, vastas Vare, et transiidi tuleviku määrab rahvusvahelise kriisi taandumise tempo. “Kui maailmamajandus hakkab taas tõusule pöörama, kasvab esmalt toorainevedu, mis Vene ekspordis - ja seega meie mõistes transiidis, on suurima osakaaluga,” selgitas Vare. Edasi tuleb meil oodata Venemaa impordi kasvu - hakatakse taas suuremal määral tarbima ja toormekspordiga teenitud rahaga kaupa sisse ostma ning kasvavad ka autodega veetavad kaubavood nii Eestis kui Venemaal. “Seni aga on tegu pigem vähenemisega. Ja seda 2010.aastalgi veel käesolevale lisaks,” ütles Vare.

Kommentaar

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eesti strateegiline suund on transiidi mitmekesistamine, et me ei piirduks vaid Ida-Lääne suunalise tooraine transiidiga. Strateegia täitmisega on aga nagu lapse sünniga - see ei juhtu kohe. Oluliselt mõjutab selle strateegia elluviimist ka praegu maailmas valitsev majanduskriis.

Riik saab transiidi soodustamiseks arendada infrastruktuuri ning sellega me tegelemegi - Koidula piirijaama ehitus käib, Tallinna Sadam teeb investeeringuid Muugale ja Paldiskisse, samuti ehitatakse teid jne.

Riigi ülesanne on ka hoida meie transiidisektorit konkurentsivõimelisena nii palju, kui riik sellesse sekkuda saab. Näiteks muudame me raudtee infrastruktuuri kasutustasusid, et need muutunud majandusoludes ei osutuks vedajatele ebamõistlikult suureks.

Eesti on kogu aeg seisnud heade majandussuhete eest Venemaaga ning meie prioriteet on kahe riigi ettevõtete ja valitsuste vaheline koostöö kauba liikumise ahela välja arendamiseks.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2009, 07:17
Otsi:

Ava täpsem otsing