Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jaapan maksab võõrtöölistele, et nad koju sõidaks ega tagasi tuleks

24. aprill 2009, 20:57

Jaapani riik pakub tuhandeid dollareid
sadadele tuhandetele Ladina-Ameerikast tulnud tööstustöölistele tingimusel, et
nad enam kunagi Jaapanisse tööd otsima ei tuleks.

Kolme lapse ema, Brasiiliast pärit Rita Yamaoka kaotas hiljuti oma töö siinses tehases. Nüüd on Jaapan teinud talle pakkumise, millest ei saa keelduda, kirjutas eile International Herald Tribune. „Tunnen tohutut pinget, nutan tihti,“ rääkis Yamaoka (38) pärast Kesk-Jaapani Hamamatsu tööstuslinnas toimunud pakkumise tutvustamist võimuesindajate poolt. Ta lubas siiski meest, jaapani päritolu brasiillast, veenda sõitma: „Me ei saa endale lubada palju kauemaks siia jääda.“

Pakkumine laieneb sadadele tuhandetele sinikraedest latiinoimmigrantidele. Seni on võimude teatel vähemalt 100 töölist koos perekondadega nõustunud lahkuma. See on osa uuest poliitikast majanduslanguse tingimustes, kus tööjõudu jääb üle.

Kriitikute väitel on programm lühinägelik, ebainimlik ja ohuks sellele vähesele edule, mida Jaapan on saavutanud majanduse avamisel võõrtööjõule. „See on häbiasi. See on südametu,“ ütles Jaapani sõltumatu immigratsioonipoliitika instituudi direktor Hidenori Sakanaka. „Ning sellega laseb Jaapan ise endale varba peale,“ lisas ta, „praegu võib ju majanduses langus olla, kuid on selge, et võõrtöölisteta pole sel tulevikku.“

Programm on piiratud Ladina-Ameerika võõrtöölistele, kelle esivanemad emigreerisid Jaapanist sajand tagasi Brasiiliasse ja selle naabermaadesse tööle kohviistandustesse. 1990.a., kui Jaapani ees seisis kasvav tööstustööliste põud, hakkas riik nende emigrantide järeltulijatele välja andma erilisi tööviisasid. Nõnda elab praegu Jaapanis 366 000 brasiillast ja peruulast. Neist sai kiiresti suurim võõramaiste sinikraede grupp muidu immigrantide suhtes tõrjuval maal. Nad täitsid nii-öelda K-töökohti (jaapani keeles kitsui, kitanai, kiken – raske, must, ohtlik).

Nüüd on tööstussektor kukkunud, tööpuudus tõusnud 4,4 protsendini. Tänavuse märtsi eksport oli 45,6% aasta varasemast väiksem ja tööstustoodang 25 aasta madalaimal tasemel. Niisiis on riiklik poliitika igati soodustada võõrtööliste lahkumist, mis vähendaks survet kodumaa tööturule ja töötu abirahade allikatele. Koju sõitvale jaapani juurtega ladinaameeriklasele pakutakse 3000 dollarit pluss 2000 dollarit iga ülalpeetava pereliikme kohta. Mis lennukipiletist üle jääb, võib taskurahaks jätta. Niiviisi koju sõitnu kaotab igaveseks õiguse uuesti Jaapani tööviisat taotleda, ilma selleta on aga tagasipöördumine enam-vähem võimatu või vähemalt väga keerukas.

Sarnase programmi on käivitanud Hispaania, kus tööpuudus on praegu 15,5%. Erinevusena võivad praegu koju sõitnud inimesed kolme aasta pärast uuesti Hispaanias seaduslikult tööd otsida.

Valitseva partei mõjuka parlamendiliikme, endise tervishoiuministri Jiro Kawasaki sõnul ei taheta muidugi paari kuu pärast samu inimesi jälle Jaapanis näha: „Maksumaksja küsiks, et mis naeruväärne poliitika see selline olgu?“

Praegune plaan tuli paljudele šokina, eriti pärast varasemaid abisamme tööta jäänud jaapani juurtega latiinodele nagu keelekursused, kutsekoolitused ja -nõustamised. Samuti on neil õigus töötu abirahale.

Pikemas perspektiivis võib Jaapan praeguse poliitika läbi ise pihta saada. Vananeva elanikkonnaga maa on tõsise tööjõupuuduse ees. Rahvaarv on langenud alates 2005.a., aastaks 2050 väheneb tööealiste inimeste arv kolmandiku võrra. Kuigi tootmisest on inimesi koondatud, on põllumajanduses ja vanurite hoolduses juba praegu töötajaist puudus.

Kawasaki sõnul võiks praegused sammud tähendada üldisemat pööret immigratsioonipoliitikas: „Peaksime lõpetama kvalitseerimata tööjõu Jaapanisse tuleku. Tuleb tagada, et ka K-tööd on hästi makstud ja neid kohti täidavad jaapanlased. Ma ei arva, et Jaapanist peaks saama multietniline ühiskond.“ Ta lisas arvamusavalduse USA immigratsioonipoliitikast kui ebaõnnestumisest ja tõi näiteks rikaste ameeriklaste ja vaeste immigrantide äärmuslikud tulude erinevused.

Hamamatsu linnast on juba enne valitsusprogrammi välja kuulutamist minema sõitnud tuhatkond brasiillast ning eelmisel kuul pandi kinni kohalik brasiilia algkool. „Nad kutsusid meid, kui tööjõudu oli vaja,“ rääkis kuus aastat tagasi Jaapanisse tulnud, oktoobris töö kaotanud ja peagi minema sõitev Wellington Shibuya, “kui nüüd majandusega on kehvasti, viskavad nad natuke raha ja ütlevad head aega. Me tegime kõvasti tööd ja püüdsime kohaneda. Aga neil käib meie väljaviskamine ikka väga kähku. Mul on hea meel selliselt maalt minema sõita.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. May 2009, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing