Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pettuste arv veel ei kasva

Urve Vilk 27. aprill 2009, 00:00

ASi Eesti Pagar juhataja Veikko Vaarja sõnul on see, et pagaritööstuses töötajad varastavad, pigem linnalegend. "Meie inimestel on võimalik kaasa osta parema hinnaga tooteid kui poest. Meie koostööpartneriks on ka turvafirma G4S, kes teeb töötajatele territooriumilt väljumisel pistelist kontrolli, ning väljas on turvakaamerad. Need meetmed on aidanud petuskeeme vältida," rääkis Vaarja.

Ei saa väita, et majandussurutuse tõttu oleks pagaritööstuses pettuste arv suurenenud. Ka klientide poolt pole pettusi juurde tekkinud, rääkis Vaarja.

Eesti Pagari klientide nimekirjas on ligi 1200 ettevõtet. "Kindlasti on ka väiksemaid ettevõtteid, keda ähvardavad makseraskused, aga enamus on suured tunnustatud jaekaubandusketid," kellega probleeme pole, ütles Vaarja.

ASi Klaasmerk juhatuse liige Raul Uuspõld sõnas, et firmale võlgu jäänute hulk on hakanud suurenema.

"Võrreldes varasemaga peab olema valvsam. Põhiprobleem on, et ollakse majanduslikes raskustes, ja selleks, et hinges püsida, antakse sageli katteta lubadusi," ütles ta.

Tema sõnul on 5-10% tellimustest sellised, millega tuleb pikemalt tegeleda. Kui maksetähtajast on üle juba rohkem kui 30 päeva, hakkab asi ohtlikuks minema, rääkis Uuspõld.

"Mis töömehi puudutab, siis arvan, et praegu ei juleta töökoha kaotuse hirmu tõttu varastada. Eelmisel sügisel ja enne seda oli olukord tõsisem, eks ka endal oli valvsus kadunud, tööd oli nii palju, et polnud aega sellega tegeleda," rääkis Uuspõld.

Murdemomendiks sai aeg, mil mahud hakkasid vähenema, siis hakkas kahtlane tegevus rohkem silma. "Üleval on ka valvekaamerad, aga eks sellest hoolimata püütakse mõnikord mööda nurgataguseid midagi korraldada," ütles Uuspõld.

Pankrotihalduri Erik Savi sõnul ei saa öelda, et pettuste arv oleks keerukama majandusolukorra tõttu massiliselt kasvanud. "Kas keerukamad majandusolud pettusi põhjustavad või mitte, näeb alles poole aasta või isegi aasta pärast. Ega iga ebaeetiline käitumine pole seaduse definitsiooni järgi ka pettus," märkis Savi.

"Praegu hindan töötajate ebõigest käitumisest suuremaks probleemiks seda, et kui majandusoludest tingituna on ettevõte jõudnud makseraskusteni, siis juhatuse liikmed teevad valesid otsuseid, üritades väärtuslikku vara enne pankrotimenetlust ettevõttest välja saada. Pankrotiavalduse esitamisega venitatakse liiga kaua," rääkis Savi.

"Eks enda nahk on kõige lähemal. Viimasel ajal seadustes tehtud muudatused annavad õnneks ka rohkem võimalusi juhatuse liikmeid vastutusele võtta, nii et ettevõtjad peavad enda eetilist miinimumi veidi kergitama," märkis Savi.

Küllap jõuab lõpuks ka ettevõtjateni, et pärast makseraskusi ei tohi minegid muid tehinguid teha, kui seda on vaja ellujäämiseks, lootis Savi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing