Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pettuste arv veel ei kasva

    ASi Eesti Pagar juhataja Veikko Vaarja sõnul on see, et pagaritööstuses töötajad varastavad, pigem linnalegend. "Meie inimestel on võimalik kaasa osta parema hinnaga tooteid kui poest. Meie koostööpartneriks on ka turvafirma G4S, kes teeb töötajatele territooriumilt väljumisel pistelist kontrolli, ning väljas on turvakaamerad. Need meetmed on aidanud petuskeeme vältida," rääkis Vaarja.
    Ei saa väita, et majandussurutuse tõttu oleks pagaritööstuses pettuste arv suurenenud. Ka klientide poolt pole pettusi juurde tekkinud, rääkis Vaarja.
    Eesti Pagari klientide nimekirjas on ligi 1200 ettevõtet. "Kindlasti on ka väiksemaid ettevõtteid, keda ähvardavad makseraskused, aga enamus on suured tunnustatud jaekaubandusketid," kellega probleeme pole, ütles Vaarja.
    ASi Klaasmerk juhatuse liige Raul Uuspõld sõnas, et firmale võlgu jäänute hulk on hakanud suurenema.
    "Võrreldes varasemaga peab olema valvsam. Põhiprobleem on, et ollakse majanduslikes raskustes, ja selleks, et hinges püsida, antakse sageli katteta lubadusi," ütles ta.
    Tema sõnul on 5-10% tellimustest sellised, millega tuleb pikemalt tegeleda. Kui maksetähtajast on üle juba rohkem kui 30 päeva, hakkab asi ohtlikuks minema, rääkis Uuspõld.
    "Mis töömehi puudutab, siis arvan, et praegu ei juleta töökoha kaotuse hirmu tõttu varastada. Eelmisel sügisel ja enne seda oli olukord tõsisem, eks ka endal oli valvsus kadunud, tööd oli nii palju, et polnud aega sellega tegeleda," rääkis Uuspõld.
    Murdemomendiks sai aeg, mil mahud hakkasid vähenema, siis hakkas kahtlane tegevus rohkem silma. "Üleval on ka valvekaamerad, aga eks sellest hoolimata püütakse mõnikord mööda nurgataguseid midagi korraldada," ütles Uuspõld.
    Pankrotihalduri Erik Savi sõnul ei saa öelda, et pettuste arv oleks keerukama majandusolukorra tõttu massiliselt kasvanud. "Kas keerukamad majandusolud pettusi põhjustavad või mitte, näeb alles poole aasta või isegi aasta pärast. Ega iga ebaeetiline käitumine pole seaduse definitsiooni järgi ka pettus," märkis Savi.
    "Praegu hindan töötajate ebõigest käitumisest suuremaks probleemiks seda, et kui majandusoludest tingituna on ettevõte jõudnud makseraskusteni, siis juhatuse liikmed teevad valesid otsuseid, üritades väärtuslikku vara enne pankrotimenetlust ettevõttest välja saada. Pankrotiavalduse esitamisega venitatakse liiga kaua," rääkis Savi.
    "Eks enda nahk on kõige lähemal. Viimasel ajal seadustes tehtud muudatused annavad õnneks ka rohkem võimalusi juhatuse liikmeid vastutusele võtta, nii et ettevõtjad peavad enda eetilist miinimumi veidi kergitama," märkis Savi.
    Küllap jõuab lõpuks ka ettevõtjateni, et pärast makseraskusi ei tohi minegid muid tehinguid teha, kui seda on vaja ellujäämiseks, lootis Savi.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.