Usaldus suurendab kasumlikkust

Küsimustele vastab ASi Elion Ettevõtted juhatuse esimees Valdur Laid.

Usaldus ei ole ainult sotsiaalne voorus, usaldus on ka äriliselt arvestatav dimensioon, millel on märkimisväärne rahaline mõju. Seda võib näha kas või isiklikus plaanis - kui palume inimesel, keda usaldame, midagi ära teha, siis me ei muretse, et see asi tehtud saab. Kui tegu on inimesega, keda me ei usalda, hakkame teda kontrollima ja küsime üle.

Kui usaldust ei ole, liiguvad asjad aeglasemalt ja kulud on suuremad. Kui usaldus on olemas, siis kulud on väikesed ja asjad liiguvad kiiresti. Produktiivsus ja efektiivsuse kasv tähendab minu jaoks suuremat kiirust ja väiksemaid kulusid ehk see ongi usaldus. See on ka põhjus, miks me sellele teemale keskendume ja püüame paremad olla.

Kui rääkida institutsioonidevahelisest usaldusest, siis heaks näiteks on ühinemised ja ülevõtmised. Selle asemele, et juhid ise usalduslikul pinnal kokku lepiksid, ostetakse usaldust sel teel, et kasutatakse kõrvalisi osapooli nagu juristid ja audiitorid.

Meil oli grupis markantne näide, kus protsessi olid kaasatud juristid ja audiitorid, ning poole aasta pärast selgus, et üks oluline äriliselt suure mõjuga tegur oli jäänud kõigil tähele panemata - põhimõtteliselt oli bilansis auk.

Keegi selle eest vastutust ei võtnud, seega usalduse kultiveerimine tasub ennast igal juhul ära - sa ei jõua kunagi endale usaldust osta. Usaldamatus genereerib usaldamatust.

Ma ei teagi, kui palju me seda mõõta suudame, pigem püüame kujundada inimestes, eelkõige oma töötajates, harjumusi ja arusaamu, mis usaldusele kaasa aitavad.

Kui rääkida käitumisest ja hoiakutest, mille kaudu usaldust saab luua, siis need on ausameelsus ja selged kavatsused. Et inimesed saavad aru, mis on sinule oluline ja mille eest sa seisad, et sul on oma iseloom ja samal ajal oled sa avatud. Ja et sa ütled välja, mida sa teha tahad, et asjad ei tuleks üllatusena, et poleks rapsimist, millest töötajad aru ei saa.

Praegu on palju töökorralduslikke muutusi, inimesed peavad lahkuma ja see on häiriv. Tuleks selgelt välja öelda, mida peab tegema ja miks, siis saavad inimesed sellest aru ja usaldus säilib. Vastasel juhul usaldus kaob ja seda on raske taastada.

Hea usalduse kaotamise näide on lendamise ja turvakontrolliga toimunu pärast 11. septembrit. Lendamine on tehtud klientide jaoks tunduvamalt ebamugavamaks, kontrollile kulutatakse palju raha ja energiat, aga tegelikku võitu või ärilist kasu sellel pole, lihtsalt usaldus on kadunud.

Ka Eesti kohta näitab statistika, et turvatöötajate osa töötajate arvus on väga suur. Kui siseministeerium peaks kulusid kärpima, ütlevad poliitikud, et kuritegevuse tase tõuseb ehk kui sisekaitsejõude on vähem, siis inimesed muutuvad kuritegelikumaks. Usalduse puudumine on silmatorkav. See on teema, millega peaks tegelema.

Raske öelda. Pakume suhteliselt kõrgtehnoloogilisi ja keeruliste äriprotsessidega tooteid ja alati tuleb ette probleeme. Samas - see pole mitte suuruse, vaid hoiakute küsimus.

Kui rääkida meie 1500 töötajaga, siis kardetavasti kõik neist ei arva, et Elion on väga usaldusväärne organisatsioon, kõikideni see ei jõua. Aga oleme tippjuhtkonnas võtnud meeskonnasisese usalduse oluliseks arengukohaks. Püüame tagada, et omavaheline usaldustase oleks kõrge. See on eelduseks sellele, et saame asju konstruktiivselt arutada ning et usaldus liigub allapoole, juhid genereerivad seda ka oma tiimides edasi.

Usaldus peab hakkama peale tipust, kas ettevõtte või ühiskonna tippudest, siis on lootust, et see jõuab ka allapoole.