Väldi domeeninime kaotust konkurendile

Meelis Trepp 27. aprill 2009, 00:00

Leida vabal turul teenust või toodet, millel ei oleks konkurente või vähemalt asenduskaupu, on praktiliselt võimatu. Seega on eduka äri üheks oluliseks nurgakiviks konkurentsieeliste - näiteks kulueelis või toote disaini innovaatiline lahendus - leidmine. Kõik need eelised võetakse kokku ettevõtte loos ja selle sümboolikas ehk kaubamärgis.

Internetiäris unustatakse aga tihtipeale vana majanduse reeglid - usutakse, et tegu on äriga, mis ei allu tavapärase äri loogikale ja seaduspärasustele. Küllalt tavapärane on, et alustades asutatakse juriidiline isik (sh registreeritakse ärinimi), misjärel registreeritakse ka domeeninimi, mille alt oma tooteid või teenuseid pakkuma asuda.

Sellise skeemi puhul ähvardab ettevõtjat tõsine äririsk, sest pahatahtlik konkurent või kopeerija võib võtta ettevõtja vaevaga saavutatu endale - lõigata kasu tema maine ja sissetulekute pealt ning sundida teda looma uut domeeni.

Kuidas? Väga lihtsalt. Ettevõtja, kes registreerib Eestis oma nimele kaubamärgi, mis on identne või väga sarnane teise ettevõtja domeeninimele, saab seeläbi endale kõik seadustest tulenevad õigused kaubamärgile.

Kaubamärgi omanikul on aga õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid (antud juhul "domeeninimesid") kaupade ja teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline, et tarbija on tähise (domeeninime) ja kaubamärgi ära vahetanud, sh tähise (domeeninime) assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Teisisõnu, kui keegi registreerib ettevõtja domeeninime enda nimele kaubamärgina ning taotleb kaubamärgi õiguskaitset domeeninime omaniku toodetavate kaupade või osutatavate teenustega identsete või väga sarnaste kaupade või teenuste osas, on tal kaubamärgiseadusest tulenevalt õigus keelata domeeninime omanikul oma domeeninime kasutamine, kuna see rikub kõnealuse ettevõtja kaubamärgiseadusest tulenevaid õigusi kaubamärgile. Seega registreeritud domeeninimi ei võrdu registreeritud kaubamärgiga.

Kaubamärgi õigused on territoriaalselt siiski piiratud. Eestis registreeritud kaubamärgi omanik saab kaubamärgiõigusest lähtuvalt keelata teisel isikul tema domeeninime kasutamist samade kaupade või teenuste osas sellisel juhul, kui antud domeeninime saab lugeda kaubamärgi kasutamiseks Eestis. Kaubamärgi kasutamist internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Kui antud domeeninime all ei pakuta kaupu või teenuseid Eestis, ei ole antud ettevõtjal ka Eestis ärilist tagajärge ning seega ei saa Eestis registreeritud kaubamärgi omanik mingeid sanktsioone antud asjas algatada.

Vältimaks ülaltoodud probleemi, peab äriplaani koostamisel hoolikalt kaaluma n-ö nimetustega seotud temaatikat - ärinimi, domeeninimi, kaubamärk - ja millist tegevust üks või teine registreering nõuab, millise õiguskaitse see annab.

Välistavad asjaolud kaubamärgile absoluutse õiguskaitse saamisel tulenevad märgi enda olemusest. Analüüsitakse, kas märk ei ole üksnes tegevust või kaupa kirjeldav, kas see pole valdkonnas tavapärane termin, kas see ei eksita inimesi kauba või teenuse mingi omaduse suhtes, kas see ei ole vastuolus heade tavadega, kas inimesed tajuvad seda kui ühe ettevõtja kaubamärki jne.

Tihti soovitakse domeeninimena registreerida sõna, sõnu või väljendit, mis võimalikult otse ja täpselt teavitaks inimesi, mis valdkonnaga antud juhul tegeletakse, või suisa, millist teenust või kaupa pakutakse (nt www.palkmaja.ee).

Kui aga ettevõtja soovib oma domeeninime ka kaubamärgina kaitsta, siis sellisel juhul satub ta vastuollu just nimetatud absoluutsete keeldumise alustega ning reeglina sellised sõnad (sh domeeninimed) kaubamärgina kaitset ei saa. On olemas ka erand - kui ettevõtja tõendab ära, et tema esitatud nimetus (eeltoodud näite puhul sõna "palkmaja") on kasutamise tulemusena kaubamärgi mõttes eristusvõime omandanud, st et inimesed ei võta seda sõna enam kui kaupa või teenust kirjeldavat, vaid tajuvad seda kui ühe ettevõtja kaubamärki, siis saaks ka selline nimetus kaubamärgina kaitstud.

Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud on seotud teiste isikute varasemate õigustega, st et kõikidele registreerimiseks esitatud kaubamärkidele tehakse sarnasuse ekspertiis ning kui ekspertiisi käigus selgub, et enne märgi esitamist eksisteerib varasem identne või eksitavalt sarnane ärinimi või kaubamärk või on tegemist varasema autorikaitse objekti või kinnistu nimega, on märk registreeritav ainult juhul, kui varasema õiguse omanik annab selleks loa.

Seega, kui ettevõtja on otsustanud oma domeeninime kaubamärgina kaitsta, tuleks tal kindlasti kontrollida ka äriregistri andmebaasi - kas seal ei ole juba registreeritud ärinime, mis oleks identne või eksitavalt sarnane antud domeeninimega.

Kui selline varasem ärinimi eksisteerib, saab domeeninime omanik oma domeeninime kaubamärgina registreerida vaid juhul, kui ärinime omanik annab selleks oma nõusoleku. Sama kehtib ka varasemate kaubamärkide kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing