Vastutust rohkem, kui nõutakse

Tööstusettevõtetel on vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted seotud suuresti kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiupoliitikatega ning vastavate süsteemide juurutamisega (ISO 9001, 14001, OHSAS 18001, EMAS jt).

Palju tehakse lisaks seaduses nõutavale ära looduskeskkonna valdkonnas, nii näiteks suunas Coca-Cola HBC Eesti pudelipuhumismasina ruumis tekkiva sooja õhu talvel väljatõmbemehhanismi paigalduse abil tootmistsehhi kütteks, et energiat kokku hoida.

Oluline on ka tootmisjääkide taaskasutus ja utiliseerimine. Eesti Energia jaoks tähendab see põlevkivituha kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel, Põltsamaa Felixi jaoks masstootmises tekkivate kurgijääkide suunamist loomasöödaks ja Viljandi Metalli jaoks metallijääkide kasutamist skulptuuride tegemiseks.

Olles ise palju teinud, nõutakse sama ka partneritelt -mitmed ettevõtted eelistavad hangete puhul firmasid, kes rakendavad sarnaseid põhimõtteid ning omavad keskkonnasertifikaate.

Silma paistab panustamine valdkonnaspetsialistide järelkasvu ning valdkonnapõhistesse teadusuuringutesse ja stipendiumitesse. Koostööd tehakse nii ülikoolide kui ka kutsehariduskeskustega õppekavade väljatöötamisel, praktikabaasiks olemisel, töövarjupäeva korraldamisel jne.

Palju on ka kogukonda panustamise näiteid - Coca-Cola HBC Eesti propageerib liikumist ja tervislikke eluviise, vedades muuhulgas eest ka GDA märgistuse algatust, millega kutsutakse toiduainetööstusettevõtteid üles kajastama tooteetikettidel tasakaalustatud toitumist edendavat teavet. Microsoft püüab aga edendada internetiohutust ning harida elanikkonda infotehnoloogia küsimustes.

Kaubandusettevõtete puhul seostub vastutustundliku ettevõtlusega kaks aspekti - ühelt poolt nende endi igapäevategevuse mõju ühiskonnale, loodus-, töö- ja turukeskkonnale ning teisalt nende roll kaupade vahendamisel ning tootja-töötleja-vahendaja kokkuviimisel tarbijaga.

Vastutustundliku ettevõtluse teadlik rakendamine selles sektoris on alles hoogu kogumas. Esile saab tuua Eesti Statoili, mille kõik töötajad on läbinud eetikakoolituse, eetikadilemmade tõstatamise tagamiseks on sisse seatud eetikaalane abitelefon ning tegutseb eetikakomitee, Rimi Baltic on aga tarbijate seas edendanud kilekottide korduvkasutust ning oma reklaamibännerid kilekottideks ümber töödelda lasknud. Enam on näha ka vastutustundliku tarbimise edendamise propageerimist, näiteks korraldab Humana Sorteerimiskeskus keskkonnasäästlikkusega seotud töötuba, mis tutvustab rõivaste taaskasutuse võimalusi. Toiduainekaupade jaemüüjad on tarbijateadlikkuse tõstmiseks hakanud koostöös Eesti Rohelise Liikumisega märgistama keskkonnasõbralikke tooteid. Jaekaubandusettevõtetelt ootaks aga palju aktiivsemat eestvedamist tarbijate teadlikkuse tõstmisel vastutustundlikult toodetud kaupade ja teenuste soetamisel.

Autor: Elina Rääsk