Kõige vastutustundlikumad firmad Swedbank ja Tallinna Vesi

27. aprill 2009, 09:45

2008. aasta vastutustundliku ettevõtluse
TOPis jäid esimest-teist kohta jagama Swedbank ja Tallinna Vesi.

"See ei ole kosmeetika, mille peale paned, kui tahad ilusam välja näha," selgitas Swedbanki CSR valdkonnajuht Maris Ojamuru, mida tähendab ettevõttele vastutustundlikkus. "Vastutustundlikkus on meie jaoks osa juhtimisfilosoofiast. Kõiki otsuseid, olgu need seotud personaliga, turundusega, toodete ja teenuste arendusega või kontorite avamisega, vaatame läbi vatutustundlike põhimõtete prisma," lisas ta.

Tallinna Vee kvaliteedi- ja keskkonnasüsteemi juht Jana Kelus ütles, et vastutustundlikkus tähendab "leida sobiv vahekord finantsi, keskkonna ning sotsiaalsete valdkondade vahel". "Põhitegevus meie ettevõtte ja linnakodaniku jaoks on, et vesi tuleks ja läheks ning et see toimuks iga päev. Lisaks põhitegevusele on olulised keskkonnasäästlikkuse ja tervislike eluviiside edendamine," märkis ta.

Äripäeva, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja EBSi Eetikakeskuse eestvedamisel viidi sel aastal teistkordselt läbi vastutustundliku ettevõtluse indeks. Eeltäidetud ankeedid saadeti Äripäeva Eesti edukate ettevõtete TOP 500 ettevõtetele, osalema kutsuti ka kõiki teisi valdkonnast huvitatuid. End avalikult vastutustundliku ettevõtluse perspektiivist hinnata lasta otsustas sel aastal 49 ettevõtet, kelle hulka kuulusid erineva suuruse ja tegevusvaldkonna ning nii Eesti kui väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100st (2008) osales vastutustundliku ettevõtluse indeksis vaid 17 ettevõtet, millest võib järeldada, et majandusliku edukusega ei pruugi tingimata kaasneda vastutustundlik mõtlemine ja hoolivus looduskeskkonnast ja ühiskonnast.

Vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalenud ettevõtete koondhinne aastal 2009 moodustas 60% ideaalolukorda kajastavast 100 protsendist.

Neljast põhivaldkonnast (strateegia, põhimõtete integreerimine, valdkondade juhtimine ning tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon) olid keskmiselt tugevaimad ettevõtte strateegia (tulemus 63%) ning tegevusvaldkondade juhtimine (tulemus 62%).

Nõrgimaks osutus tulemuste hindamise, aruandluse ja kommunikatsiooni valdkond (48%), mis praktikas võib tihtipeale väljenduda näiteks selles, et innovaatiliste kogukonna- või keskkonnaalgatuste tulemuslikkust ei hinnata või kui seda tehakse, ei informeerita saadud tulemustest kõiki ettevõttele olulisi sidusgruppe. Raskusi valmistab endiselt ka vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete viimine töötajateni ning selle sidumine töötajate tulemuste hindamise ja tasustamisega.

Tegevusvaldkondade juhtimise kohta (kogukond, loodus-, töö- ja turukeskkond), mis analüüsib konkreetseid tegevusi kogukonna, looduskeskkonna, töö- ja turukeskkonna valdkondades, oli enamikul ettevõtetel jätkuvalt palju huvitavaid programmide ja algatuste näiteid. Ka sel aastal oli kõige tugevam tegevusvaldkond töökeskkond, millele järgnes vastutustundlik tegevus turukeskkonnas. Samas võis täheldada, et ettevõtte oskuste, teadmiste, kompetentside tegevusharuga on tegevused veel vähe seotud ning seda eriti kogukonna valdkonnas.

Tulemuste hindamise, aruandluse ja kommunikatsiooni puhul paistis silma, et paljud ettevõtted kajastavad valdkonda oma kommunikatsioonimaterjalides (tulemus 64%), eraldiseisvat vastutustundliku ettevõtluse aruannet annavad välja peamiselt rahvusvahelised ettevõtted suurkorporatsiooni raporti osana.

Vastutustundliku ettevõtluse indeks viidi esmakordselt läbi möödunud aastal, kui algatuses osales 14 Eesti ettevõtet.

Loe ülevaadet TOPist 27. aprilli Äripäeva kuukirjast Juhtimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. November 2009, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing