Veise genoom näitab tõuaretuse ohtusid

27. aprill 2009, 18:12

Kuus aastat tagasi astus herefordi lehm
nimega Dominette 01449 suure sammu lehmade ajaloos, annetades oma DNA-proovi
teadusele. Eelmisel nädalal avaldati täies mahus sekveneeritud Dominette’i
genoom ajakirjas Science.

Teadlaste sõnul aitab veise genoomi tundmine arendada välja paremaid piima- ja lihatooteid ning uurida imetajate evolutsiooni. Veise (Bos taurus) genoom sisaldab umbes 22 000 geeni ning on 80 protsendi ulatuses inimese genoomiga kattuv. Teadlaste sõnul sarnaneb veise genoom inimese omale rohkem kui hiirte või rottide genoom, kirjutas Technology Review.

Geenisegmentide kahekordistumise teel on veise genoomis välja arenenud spetsiifilised immuunsüsteemi töös osalevad geenid, mis toodavad näiteks antimikroobseid valkusid piimas ja veiste sooltes. Teadlaste arvates tekkisid need geenid aja jooksul vastusena suurele nakkavaid haigusi levitavate mikroobide mitmekesisusele, millega suurtes karjades elavad loomad kokku puutuvad.

Teadlased võrdlesid sekveneeritud genoomi lõike ka teiste veisetõugude genoomilõikudega. Uurimusest selgus, et veiste geneetiline mitmekesisus on suhteliselt väike ning see võib tulevikus karjakasvatajatele probleeme tekitada.

"Kodustamise, suunatud valiku ning tõugude aretamise tulemusena on praeguste veiste esivanemateks vaid väike osa kunagisest väga suurest esivanemate populatsioonist,“ selgitas Missouri ülikooli teadlane Jerry Taylor. „Geneetilise mitmekesisuse järsk vähenemine peaks muret tegema kõigile loomaaretajatele.“

Illinoisi ülikooli teadlane Harris Lewin, kes juhtis kahte veise genoomi sekveneerimises osalenud töörühma, väljendas sama muret ka ajakirjas Science kirjutatud artiklis. Lewin märkis, et lisaks kvantitatiivsetele tunnustele (näiteks piimaand), mida praegu tõuaretuses eelkõige silmas peetakse, peaks veiste aretamisel sama hoolikalt püüdma alal hoida ka geneetilist mitmekesisust, mille säilimine on heade tõuomaduste jaoks niisama tähtis.

"Veise genoomi võrdlemine teiste imetajate genoomiga võib anda uut informatsiooni imetajate genoomi arengu, geeniregulatsiooni mehhanismide, keerukate tunnuste geneetilise kontrolli ning parasiidi-peremehe vaheliste suhete kohta,“ kirjutas Lewin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2009, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing