CFR klausel kehtib ainult laevaveol

CFR (cost and freight) klausli puhul loetakse kaup tarnituks hetkest, millal see ületab laeva reelingu lastimissadamas. Teoreetiliselt vastutab müüja kauba tõstmise ning selle liigutamise eest laeva reelinguni, kuid alates hetkest, mil kaup ületab laeva reelingu, vastutab selle eest juba ostja, sealhulgas kauba asetamise eest laeva trümmi või tekile.

Praktikas on ebaotstarbekate vaidluste vältimiseks kindlasti soovitatav täpsustada kulude ja vastutuse jaotust seoses kauba laevale tõstmisega, kuivõrd ilmselgelt tellib ja tasub üks pool kauba paigutamise laevale, mis hõlmab nii kauba tõstmist kailt kui ka kauba paigutamist laevale, mis peaks tähendama ka seda, et vastav pool vastutab siiski ka kauba eest kui see on ületanud reelingu vähemalt kuni see on paigutatud laevale. Kaup loetakse tarnituks ka juhul, kui ostja seda õigustamatult vastu ei võta.

CFR klausli kohaselt kohustub müüja lisaks muudele nimetatud kuludele kandma lisaks ka kauba vedamise kulud nimetatud sihtsadamani. Seetõttu võib esmapilgul tekkida arusaam, et kuivõrd müüja kannab kulud sihtsadamani, siis kannab ta ka kauba juhusliku kahjustamise ja hävimise riski kuni sihtsadamani. See aga ei vasta tõele. Seetõttu on tegemist nii-öelda salakavala klausliga, mille puhul kulude kandmise lõpu ja riski ülemineku hetked omavahel ei kattu.

Seega tekib olukord, et kauba transpordi kulud on küll veel müüja kanda, kuid kauba säilimise risk on läinud ostjale üle juba varem. CFR klausli puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole kummalgi poolel (veoleping ei hõlma kindlustust), kuid kindlasti on soovitav ostjal kaup siiski enda kasuks kindlustada.

Juhul, kui kaubaveoga kaasnevad ka mingid täiendavad transiidiformaaluste kulud, siis selles osas jätab CFR lahtiseks, kas tegemist on müüja või osta kuludega ning sätestab, et vastavate kulude kandmine oleneb veolepingus sätestatust.

Autor: Jürgen Valter