Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet tõmbab võlgade ajatamise võimalust koomale
Aava kinnitusel on 5miljardilisest maksuvõlast ajatatud üle 300 miljoni krooni. "Seda on ikkagi väga palju, viis korda rohkem kui aasta tagasi," lisas Aav.
"Üksikjuhtumid vaadatakse läbi, kuid tõenäoliselt ei pruugi see enam alati õnnestuda sellistel tingimustel, nagu see on senini õnnestunud," märkis ta maksuvõlgade ajatamise kohta.
Kui Äripäev kirjutas kuu aega tagasi, et maksuvõlgade ajatamine on ettevõtjate seas saanud sel aastal uueks viisiks, kuidas oma rahahäda leevendad, siis Aava sõnul pole ajatamine reeglipärane soodustus, see on vastutulek ajutises raskuses olijale. "Küsimus on, mis hetkest on muutunud ajutine raskus alaliseks raskuseks," märkis maksuameti juht. Tema sõnul on üha rohkem ka neid ettevõtteid, kes ei suuda seda graafikut täita.
Oma 4 miljoni kroonise maksuvõla ajatanud Põlva Piim Tootmise juhatuse liige Ülo Kivine ei pea õigeks maksude ajatamise asemel pankrot valida. "Kui see teema oleks püstitatud kaks aastat tagasi, siis ma oleks olnud maksuameti peadirektoriga nõus. Praegu on olukord pisut teine ja ettevõtete raskused on tulenenud kõigil koos ühest asjast - majanduslangus," põhjendas ta.
Kivise sõnul on probleemid erinevad. "Meie puhul on tegemist hirmsuure laovaruga," märkis ta.
Samuti ei poolda ta maksude ajatamise tingimuste karmistamist. "Kui ettevõttel on plaan kriisist väljumiseks, siis on see õigustatud," lisas Kivine.
Konsultatsioonifirma Ernst & Young juhatuse liikme Ranno Tingase kinnitusel pole maksude ajatamine midagi dramaatilist, seda on kogu aeg tehtud. "Iseenesest on see täpselt sama, kui küsitakse pangast maksepuhkust, küsitakse hankijatelt ajatamist, kasutatakse erinevaid võimalusi rahavoogude juhtimiseks," rääkis ta.
Maksuameti otsus lõpetada ajatamised oleks Tingase ütlusel vale. "Lõpuks ettevõtjad on need, kes riigi eelarvet täidavad, ja kui riik on see, kes julma võlausaldajana ukse kinni lööb, nii et ettevõte peab minema pankrotti, halvendab see kogu majandust. Teisest küljest saan aru, et kergekäeline ajatamine pole ka lahendus," rääkis ta.
Aav ütles, et maksuhalduri poolelt vaadatuna on dilemma, millistele maksuvõlaga ettevõtetele, kes on ausalt maksuvõla deklareerinud, vastu tulla ja millistele mitte.