Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ees valuutade võiduodavnemine?

28. aprill 2009, 07:18

Kui Šveitsi Keskpank hiljuti oma
intressimäärad 0,25 protsendini langetas, tegi ta samaaegselt ka üllatava
avalduse oma kavatsusest sekkuda välisvaluutaturul, et peatada Šveitsi frangi
kallinemine. Kas see on algava valuutade võiduodavnemise sõja avapauk?

Nagu paljud teisedki keskpangad, on ka Šveitsi keskpank langetanud majanduskriisis oma intressimäärad nulli lähedale. See tähendab, et traditsioonilise rahanduspoliitikaga pole enam võimalik midagi ära teha, sest intressimääradega enam mängida ei saa.

Seepärast otsivad keskpangad nüüd uusi vahendeid. Ja peamine rahanduspoliitika kanal – kuigi sellest on vähe räägitud – on väikestes, avatud majandustes vahetuskurss. Koduvaluuta nõrgendamisele suunatud poliitika võib osutuda edukaks ka ülimadalate intressimäärade juures. See ei pruugi langeva maailmakaubanduse tingimustes just eksporti suurendada, kuid pehmendab hoopi sellega, et suurendab nõudlust kodumaiste kaupade ja teenuste järele.

Sellest kanalist aga tavaliselt ei räägita, ja mõjuval põhjusel: vahetuskursipoliitikat aetakse põhimõtteliselt teiste riikide arvelt. Sellega kaasneb risk, et teised riigid maksavad kätte oma valuutade väärtust alandades, mis võib viia paljukardetud ja omal ajal suurt depressiooni süvendanud võiduodavnemiseni.

Esimesed ohvrid oleksid rahvusvaheline koostöö ja rahvusvaheline rahandussüsteem. Ka üks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) loomise peapõhjusi oli ju jälgida vahetuskursside arenguid, et ükski riik ei tegutseks teiste arvelt.

Seepärast ongi šveitslaste käik üllatav. Tõsi, turvavaluutaks peetud frank oli alates 2007. aasta augustist, kui kriis puhkes, reaalväärtuses 8 protsenti kallinenud. Kuid see polnud ainult frangi probleem. Nii mõneski väikeses majanduses on tõus olnud palju järsem: näiteks Poola ja Tšehhi valuutad on kallinenud, vastavalt ligi 30 ja 15 protsenti. Sama on juhtunud ka suurriikides (näiteks 30protsendiline tõus Jaapanis ja 15protsendiline kallinemine Hiinas).

Ka teiste maade majandused on languses ja surve valuutade odavdamiseks suur. Näiteks Koreas, Rootsis ja Suurbritannias ongi valuutad juba kõvasti odavnenud ning ka Poolas on trend pöördunud. Mitte ükski keskpank pole mõista andnud, et neil oleks valuuta odavnemisega midagi pistmist olnud. Võimalik, et nad lihtsalt varjavad seda, mille Šveitsi pank välja ütles.

See, et Šveitsi keskpanga avaldusele ei järgnenud mingit reaktsiooni, oli igatahes imekspandav. Teised keskpangad pole kostnud kippu ega kõppu. Võib-olla usuvad kõik tõesti, et šveitslased ei soovinud muud, kui lihtsalt murda frangi turvavaluuta maine oma jutuga ja sellega asi piirdub.

Kuid võib ka olla, et teised keskpangad on otsustanud pretsedenti järgida ja kaaluvad samaga vastamist. Siis on arusaadav, miks nad ei taha seda sammu kritiseerida, ning see teeb juba murelikuks.

Copyright: Project Syndicate, 2009.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2009, 11:45
Otsi:

Ava täpsem otsing