Kuidas mõelda kulusäästlikult?

28. aprill 2009, 11:22

Jahtuvas majandussituatsioonis räägitakse
üha enam säästmisest. Paljudel juhtudel peetakse ainsaks säästmise võimaluseks
tarbimise vähendamisest tulenevat kulude alandamist. Samas on olemas ka
mitmeid teisi vahendeid kulusäästu saavutamiseks.

Üks viimasel ajal maailmas populaarsust võitnud metoodika on Lean Thinking ehk kulusäästlik mõtlemine, mis on kasutusel maailma edukaimates ettevõtetes ja mille abil on saavutatud tähelepanuväärselt häid tulemusi.

Kulusäästlik mõtlemine on lähenemisviis, mis keskendub väärtust mitteloovate tegevuste kõrvaldamisele. Selle lähenemise eesmärgiks on planeerida oma tegevust selliselt, et lüheneks aeg, mis kulub tellimuse saamisest toote/teenuse eest tasumiseni. Ajakasutuse kokkusurumise tulemuseks on suurenenud tootlikkus, lühenenud kättetoimetamisaeg, alanenud kulud, paranenud kvaliteet ja suurenenud kliendirahulolu. Kulusäästlik mõtlemine aitab kiirendada kõiki ettevõtte protsesse ja saavutada vähemate ressurssidega enamat.

Millised on kulusäästliku mõtlemise peamised printsiibid?
• Tuleb määratleda millised tegevused loovad väärtust ja millised on üleliigsed. Millised on need tegevused, mille eest klient on nõus maksma?
• Väärtust loovaid tegevusi kasutades tuleb koostada väärtusvoog. Igat protsessi hinnates tuleks küsida, kas klient hindaks toodet/teenust madalamalt, kui see protsess ära jätta? Paljud protsessid on vajalikud vaid seetõttu, et ettevõtte on kord nii organiseeritud ja on langetatud otsused, kuidas vastavaid töövõtteid ja protseduure ning seadmeid ja tehnoloogiat kasutada.
• Tuleb järjestada kõik protsessid, mis loovad väärtust olulisuse järjekorras.
• Tuleb luua süsteem, mis igas järgmises protsessis võtab eelmisest üle selle, mis on vajalik, sobival ajal ja sobivas koguses.
• Tuleb kaotada väärtust mittelisavad tegevused, mis aitab optimeerida tervikprotsessi.
• Ideed ülal loetletud muutuste kohta peavad tulema töötajatelt, mitte juhtkonnalt.

Kulusäästlikku mõtlemist juurutades on üks olulisemaid asju muuta oma organisatsioonikultuuri selliselt, et see vastaks Lean printsiipidele. Et muutuda tõsiseks “kulusäästlikuks mõtlejaks”, tuleb omaks võtta põhimõtted, mis esialgu võivad tunduda võõrana. Kulusäästlik mõtlemine on kardinaalselt erinev traditsioonilistest lähenemisest, sest kontseptsioon tugineb altpoolt tulevatele algatustele, mitte ülevalt tulevatele korraldustele.
Kui traditsioonilises ettevõttes määrab juhtkond tegevuse suunad ja vajalikud muudatused ja töötajad järgivad neid, siis neis ettevõtetes, kes on omaks võtnud kulusäästlikku mõtlemise, teevad töötajad pidevaid muudatusi ja juhtkond toetab neid.

Seda juurutades antakse töötajatele vastutus väärtusvoo eest ja mis tekitab suurema tööle pühendumise kui traditsiooniline lähenemine. Väärtusvoog on väärtust lisavate ja oma vahel seotud tegevuste kogum. Oluline on, et töötajad suudaksid näha ettevõtet laiemalt, kui vaid organisatsiooni struktuuri ja funktsioone. Kui töötajad saavad vastutuse väärtusvoo eest, õpivad töötajad nägema protsessi kulusäästlikkuse perspektiivist.

Võiks tuua ühe näite puidutööstuse ettevõttest, kust kulusäästlikku mõtlemise abil suutsid töötajad tellimuse täitmise aega vähendada 30%. Oluline on märkida, et peale tellimuse täitmise aja vähenes ka praaktoodangu hulk ja lõpetamata toodangu varud.

Oluline on märkida, et kulusäästlikku mõtlemist saab edukalt kasutada ka teenuste sektoris. Näiteks ühe panga krediidiosakonnas läbi viidud kulusäästlikku mõtlemise koolituse tulemuseks oli see, et laenu taotluse läbivaatamise aeg vähenes mitmelt päevalt 6 tunnini. Hiljem viidi samas osakonnas läbi Lean projekti kogumahus ja sama protsessi suudeti vähenda 2,5 tunnile ja vähenes märkimisväärselt taotluse läbivaatamisel tehtud vigade osakaal.
Kulusäästlikku mõtlemise edukas juurutamine tõstab töötajate motivatsiooni ja stimuleerib uute innovatiivsete ideede tekkimist organisatsioonis. Nende uute ideede juurutamine peaks pidevalt tõstma toodete või teenuste kvaliteeti organisatsioonis.

Tihti kiputakse Lean projektides keskenduma protsesside ümberkujundamisele ja unustama kulusäästliku mõtlemise juurutamist. Ka sellisel puhul aitab Lean efektiivsuse tõusule kaasa, kuid olulised muutused tegevuse parendamisel ja kulusäästu saavutamisel suudetakse esile kutsuda ikkagi Lean printsiipide ja kulusäästlikku mõtlemise rakendamisel organisatsioonis.

Mis aga on see konkreetne kasu, miks ettevõtted järjest tihedamini otsustavad Lean projekti ellu kutsuda? Eelkõige võetakse projekt ette, kuna soovitakse olemasolevate vahenditega kasvatada samaaegselt nii tootlikkust kui ka paindlikkust. Läbi tootlikkuse tõusu suureneb ka tööjõu parem ära kasutamine ja vähenevad kulud. Lean mõtlemist juurutanud ettevõtetes on täheldatud ka kvaliteedi tõusu, kiirenenud uue toote või teenuse kasutusele võttu, lihtsustunud kontrollitegevust ja paranenud suhteid tarnijatega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Lean lähenemise edukaks juurutamiseks ja olulise kulusäästu saavutamiseks nii tegevuskuludes, kui ka tugiprotsesside kuludes on Lean projekti ajal oluline pöörata tähelepanu just tööle inimestega. Just Lean mõtlemise edukas juurutamine on see, mis tagab ettevõtte tulemuse märkimisväärse paranemise võrreldes eelnevaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. April 2009, 11:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing