Akna hind surutud maatasa

"Meil ei olnud ka varem kosmilised hinnad, aga nullhinna ja miinusega meie oma kaupa ei müü. Parem paneme tootmise kinni," rääkis Aknatehas OÜ juhatuse liige Eerik Kirs.

"Näiteks kahjumis olev Lasita Aken on üritanud turgu käest ära võtta ja oleme hasardis läinud hinnalangusega kaasa, aga mitte lõpuni," lisas Kirs. Ta kinnitas, et akna hind on sel aastal 20-25% madalam. Samas sõnas Kirs, et ühtegi tootmisprotsessi osa pole odavamaks kärbitud ja seetõttu on ka odavpakkumistes raske kaasa rääkida.

Kirsi sõnul pole plastaknatootjatega võrreldes puit- ja puitalumiiniumakende tootjaid just palju pankrotti läinud.

"Aga näiteks Aru Grupp AS on saneerimisel. Minu hinnangul on neil käibest järel umbes 30%. Katastroofiline olukord on tegelikult terves Euroopas. Mitu Norra ja Taani 30aastast firmat on pankrotti läinud," rääkis Kirs.

Pakkumisi küsitakse Kirsi sõnul palju, aga paraku ei lähe töösse suurt midagi. "Suuri töid on ääretult vähe, välja on ilmunud 1-3 akna soovijad. Ma ei saa väita, et hinnaküsimisi oleks vähem kui mullu, aga töösse läheb heal juhul 10%."

Kirsi arvates pole keegi pankroti eest kaitstud. "Kui ikka tellimusi ei tule ja raha enam ei jätku, tuleb uksed kinni panna. Mina küll ei usu, et aasta teisel poolel tellimusi tuleb. Huvi on, aga keegi otsust teha ei julge. Karta on, et see trend jätkub ka järgmisel aastal," märkis ta.

"Kui Eesti turgu vaadata, siis tuleks kohe lõpetada ja nii palju raha taskusse panna kui võimalik. Ma usun, et meil väikese tootjana on veel lootust, suurtel on ju ka suured kohustused peal," arutles Kirs.

ASi Lasita Aken tegevdirektor Helena Randoja kinnitas ehitusuudised.net-ile, et nende toodangumaht on esimeses kvartalis kukkunud kolmandiku võrra.

Vastupidiselt Kirsile märkis Randoja, et aasta teises pooles prognoosivad nad olulist elavnemist. "Kuna kolmandas kvartalis hakkame tootma ka uut, turu ootustele ja nõudlusele vastavat toodet, siis näeme aasta teisel poolel olulist käibe kasvu," märkis ta.

Randoja tõdes, et pankade ettevaatlikkus ehitusobjektide, sealhulgas renoveerimiste, finantseerimisel avaldab suurt mõju mahtudele. Pikk taotluste läbivaatamise ja otsuste tegemise aeg on oluliselt pikendanud ajavahemikku, mis jääb hinnapakkumise ja tellimuse vormistamise vahele.

Plastakende tootjad pakuvad üha suuremaid allahindlusprotsente, kampaaniates meelitatakse kliente koguni 56% suuruse soodustusega, lisaks soodsama paigalduse ja viimistlusega.

Randoja sõnul pole neil võimalik nii ulatuslikku allahindlust teha, kuna tegemist on käsitööga. "Kui ka materjal on näiteks 30% odavam, ei saa inimeste palka nii palju vähendada. Plastol näiteks on inimtööjõu osakaal väike," lisas Randoja.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane rääkis, et ega keegi tootjatest ju enne ei kurda, kui häda käes.

"Ehitusmaterjalide osas tervikuna on tulemused muidugi kohutavad. Üldehitusmaterjalide osas on kukkumine 3-5 korda eelmise aastaga võrreldes. Ma usun, et ka aknatootmises on langus kordades, mitte kümnetes protsentides," rääkis Rebane. Tema teada pole peale T-Tammer OÜ ühtegi akna-uksetootjat, kes on tänavu normaalselt hakkama saanud. "Need, kes mullu plusstulemust näitasid, võib vaid ühe käe poolikutel näppudel üles lugeda," sõnas ta.

Hindade kohta mainis Rebane, et eks neid lastakse niipalju alla kui võimalik. "Liigne alla surumine on samas ka halb - kaubal pole hinda, nii et siis on ükspuha, mida ja mis kvaliteediga müüa," ütles ta.

Aknatootmises, aga ka ehituses üldisemalt on turg oskaja kliendi poole peal. On neid, kes ainult raha peal väljas, ja eks neile kõlbab igasugune kaup. Aga olukord ei parane enne, kui peale hinna tampimise hakatakse ka kvaliteeti hindama. Aknatootjatel tuleb hinda kujundades arvestada materjalide sisseostuhindadega, kusjuures maksetingimused on järjest karmimaks läinud ja Eesti tootjatelt tahetakse raha ette saada. Kui kogused lähevad väiksemaks, siis ühikuhinnad tõusevad ning mingil hetkel ei saa hinnaga allapoole minna. Mina näen olukorra stabiliseerijana avalikku sektorit, kes on ju tegelikult suur ehitaja. Praegu käitub avalik sektor nagu eratarbija - ehitas siis, kui raha laialt käes oli, ning nüüd, kehval ajal, hoiab kokku.

Kahjuks peame tõdema, et ehitusmahtudelt väike Eesti turg ei suuda aknatootjaid ära toita, sest hinnad, mida turul pakutakse, tunduvad tihti olevat agoonilised.

Praegu on need hinnad küll kliendile äärmiselt sobivad, aga piirid, mida selliste hindadega kombitakse, on suhteliselt hägusad. Ei taha mõelda, mis juhtub kassavooga nendes firmades, kes töö kättesaamise nimel pakuvad hindu, mis on kalkuleerimatud kvaliteetse puitakna tootmiseks. Kuidas tagatakse sellisel juhul kliendile ootuspärane kvaliteet ja mitmeaastane garantii?

Autor: Tea Taruste