Hullud ajad kestavad edasi

Mõned märgid majanduslanguse aeglustumisest on veennud paljusid eksperte ses, et aasta teises pooles hakkab majandus USAs jt arenenud riikides taas kasvama. Majandusteadlaste seas on kujunemas konsensus, et 2010. aastal ulatub kasv 2,5 protsendini. Ka investorid räägivad põhja peatsest saabumisest. Selle tulemusel on aktsiaturud hakanud rallitama. Turud näikse taas uskuvat valgust tunneli lõpus.

See konsensus on liiga optimistlik ega rajane faktidel. Ehkki USAs langus aeglustub, jääb majanduskasv ka aasta teises pooles negatiivseks (kasv väheneb 1,5-2 protsenti, võrreldes pullide 2protsendilise kasvuootusega). Ka 2010 on kasv nii nõrk (kõige rohkem 1 protsent) ja tööpuudus nii kõrge (üle 10 protsendi), et see ei erine palju majanduslangusest.

Eurotsooni ja Jaapani 2009. ja 2010. aasta väljavaated on veel hullemad: kasv jõuab 2010 vaevalt nulli. Hiina hakkab aasta lõpul kiiremini taastuma.

Endiselt kasvavad pankade jt finantsasutuste kahjumid. Minu viimane kahjumiprognoos on 3,6 triljonit dollarit laenudest ja väärtpaberitest tekkinud kaotust USAs ja 1 triljon mujal maailmas. Praegu oodatakse, et ka IMF tõstab oma pankade kahjumiprognoosid vastavalt 3,1 ja 0,9 triljonile, mis ei jää minu omadest palju alla (viimati pakkus IMF pankade kahjumiks USAs 1 triljon).

Seega pole USA ja maailma aktsiaturgudel aset leidnud viimane hinnatõus midagi muud kui karuturu ralli. Majandusteadlased tavatsevad visata nalja, et aktsiaturg nägi viimasest üheksast majanduslangusest ette 12. Ent kahe aasta jooksul on aktsiaturg ennustanud kuut taastumist, millest tõeks pole saanud ükski - kõik kuus karuturu rallit lõppesid haleda visinaga, et anda teed uutele rekordlangustele.

Aktsiaturu viimane "surnud kassi põrge" võib ju kesta tsipa kauem, kuid seegi jõuab oma lõpuni - saabuvad oodatust hullemad makromajanduslikud näitajad, kasvule pöördumine kestab oodatust kauem. Ka ettevõtete ja finantsasutuste kasumid ja käibed ei taastu nii ruttu, kui konsensus usub. Nõrk kasv, deflatsioonisurve ja ettevõtete võimetus võlakirju välja osta hoiab hinnad ja kasumimarginaalid all. Lisaks on ees oodatust hullemad finantsšokid.

Pankade kahjumid on tohutud ja paljud neist on maksejõuetud. Püüd varadest vabaneda sunnib finantsfirmasid müüma mittelikviidsel turul mittelikviidseid varasid. Seega surve aktsiate jt riskantsete varade hinnalanguseks tugevneb. Tõsi, agressiivne poliitika (abipaketid, rahasüstid jne) on vähendanud mitmes riigis sügava majanduslanguse ohtu.

Tunneli lõpus võib ju valgus paista - hoiame ära depressiooni ja finantssüsteemi krahhi. Ent üleilmne langus jätkub ja taastumine tuleb vaevalisem.