Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sügis ütleb tõtt koolitajaile
Eesti koolitussektoris ilmnesid esimesed languse sümptomid 2008. aasta varasügisel. Ajal, kui ettevõtjad hakkasid tundma nõudluse vähenemist ning vaagima mitmesuguste kulude vähenemist, andis see tunda ka enamikul koolitusfirmadest. Juba kokkulepitud koolitusprogrammid ärisektoris lükati uude aastasse, mitu pooleli pakkumismenetlust lõpetati. Avalikus sektoris, kus inerts suurem, koolitusteemadega jätkati peaaegu samas mahus.
Selle aasta algus on olnud väga raske enamikule koolitusfirmadest. Koolitusse investeerijate arv on märgatavalt langenud, mitu suurt ettevõtjat on otsustanud loobuda sisseostetavatest koolitusteenustest, kasutades hädapäraseid võimalusi koolitada töötajaid ise omal jõul.
Olukorra tõsidusest annab aimu see, et ametlikult on pankrotistunud esimene Eestis tuntud koolitusfirma, mitu ettevõtet on maininud koolituste osalisest või täielikust lõpetamisest. Kvaliteetse koolitusteenuse pakkumine on vastupidi näilisele suurenemisele vähenenud (eriti nn avalikud koolitused).
Missugune arengustsenaarium siis Eesti koolitusturgu ees ootab?
Tundub nii, et sügis saab "tõehetkeks" koolitusturul. Just siis, kui tavapärase koolitusaktiivsuse asemel ootavad koolitusfirmasid ees tühjad auditooriumid ning kliendiportfellid, palgamaksed ja suurenevad küttekulud, selgub, missugused firmad on võimelised ka majanduses keerukal ajal pakkuma jätkusuutlikul tasemel teenuseid. Ja seda tingimustes, kus ettevõtjail pole veel kindlust tuleviku suhtes ja kärbitud eelarved ei luba teha ühtki liigset hetkekulutust.
Kriisiga võitlemisel olen üritanud süstida kolleegidesse usku sellesse, et koos panustades saame üle mis tahes olukorrast. See, mida tunnetame enda ümber, on reaalsus, sellest lähtuvalt peame tegema adekvaatseid otsuseid.
Olnu ei kordu enam iial. Need meetodid, mis sobisid meie klientidele varem, ei vasta enam nende ootustele. Ei ole olemas rumalaid kliente, kes ei soovi tarbida meie teenuseid. Meie võimuses on mõista klientide vajadusi ja neid teenustega toetada. Muidugi, oleme läbi vaadanud hinnad ja kärpinud (kärpimas) tegevuskulusid (k.a palgad). Aga tähtsam on ehk hoiak, et me saame hakkama - oleme selle nimel aastaid meeletult pingutanud!
Arvan, et vajadus koolituste järele on permanentselt olemas. Oleneb ümbritsevast keskkonnast, kas see võimaldab ajas piisavalt investeerida. Kindlasti ei saa võrrelda 2007. ja 2009. aastat, majandamise tingimused on liiga erinevad. Võime töötajaid arendada seega samuti. Vajadus olla konkurentsivõimeline turgudel, leida ja arendada töötajaid jt edukust tõestavad aspektid nõuavad pidevat eesmärgipärast investeerimist, sh täiendkoolitust.
Tõus või areng selles suunas, praeguse konteksti järgi, saab alguse siis, kui majanduse väljavaated selginevad ja turud "värvi" muudavad. Kindlasti toimub see 2010, hiljemalt sügisel.
Olen oma pika tööea jooksul korduvalt kokku puutunud erinevate poliitiliste juhtkondade ja riigiasutuste (sh ministeeriumide) juhtimisega ning kindel ühes - poliitiline otsustus täitevvõimu tasemel tuleb minimeerida. Piltlikult tähendab see, et tuleks saneerida valitsemisstruktuur ja luua professionaalide valitsus. Kuidas tagada selles adekvaatne poliitiline järelevalve, see on juba eri küsimus. Eriti tähtis on see, et ei leiaks aset nn likviidsuse likvideerimist (sic!) ega ka näiteks kavandatavat Eiki Nestori saamist rahandusministriks.