Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dividendilehmad paluvad ajatada maksetähtaegu

29. aprill 2009, 07:05

Üks suuremaid riigifirmasid, kes igal
aastal on eelarvesse sadu miljoneid kroone dividende maksnud - Tallinna Sadam -
peab sel aastal maksekohustuse täitmiseks pankadest raha laenama.

Tallinna Sadam saatis 23. aprillil rahandusministeeriumisse kirja, tehes ettepaneku selle aasta dividendide maksetähtaeg ajatada. Ettevõte oleks pidanud 100 miljonit krooni ära maksma 22. aprillil.

Firma juhatuse esimees Ain Kaljurand ütles Äripäevale, et see ei ole esimene kord ettevõtte ajaloos, kui rahandusministeeriumile tehakse maksetähtaja ajatamise ettepanek.

On olnud aastaid, mil ettevõte on enda sadadesse miljonitesse küündivad dividendid riigile ka mitmes osas tasunud.

Tallinna Sadam soovib makse lükata novembrisse

"Tänavuse ettepaneku järgi maksaksime dividendid ära novembris. Kuivõrd meil on dividendimakseks vaja kaasata laenukapitali, siis loodame läbirääkimised pankadega ühele poole saada sügisel ja siis oleme valmis ka kohe dividendid ära maksma," selgitas Kaljurand.

Ta lisas, et ettevõte räägib praegu läbi Põhjamaade Investeerimispangaga ja mitme teise kommertspangaga.

"Meil ei ole kahtlust, et me ei saa laenu, aga praegu on kahtlemata protsess keerulisem. Need on pikaajalised laenud. Kui räägiksime lühiajalistest laenudest, siis oleks see raha oluliselt kallim. Kui riik ikkagi ütleb, et ta tahab kohe saada 100 miljonit krooni, siis me rakendame kohe plaani B või C, aga see oleks selgelt ettevõtte jaoks kulukam ja tähendab omaniku jaoks samuti tulevikus väiksemat kasumi- ning dividendinumbrit," rääkis Kaljurand.

Samas rõhutas ta, et kui raha oleks tõesti vaja lähiajal välja maksta, siis likviidsusprobleeme Tallinna Sadamal ei teki, kuid käimasolevad projektid oleks sel juhul vaja kriitilise pilguga üle vaadata.

Kaljuranna sõnul ei ole rahandusministeerium nende taotlusele seni vastanud.

Parts palus pikendust kahele ettevõttele

Päev varem, 22. aprillil jõudis rahandusministeeriumisse ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kiri minister Juhan Partsi allkirjaga. Tema tegi ettepaneku ajatada ASi Eesti Loots ja Lennuliiklusteeninduse ASi tänavused dividendimaksed.

Lennuliiklusteeninduse ASi finantsdirektor Marko Otsing ütles Äripäevale, et neil ei oleks selleaastast dividendisummat lihtsalt kohemaid kassast võtta, mistõttu soovitigi maksetähtaega ajatada.

Majandusministeerium tegi rahandusministeeriumile ettepaneku, et Lennuliiklusteeninduse AS maksaks esimese 20 miljonit krooni ära hiljemalt 11. aprillil - see on Otsingu kinnitusel ka tasutud - ja ülejäänud summa peaks firma riigile maksma hiljemalt 31. oktoobriks.

Otsing lisas, et kui riik oleks ikkagi kohe nõudnud kogu summa eelarvesse maksmist, pidanuks nad laenu võtma, kuid seetõttu oleks tulevikus ettevõtte kasuminumber väiksemaks jäänud.

Mis puudutab Eesti Lootsi dividendimakset, siis selle soovis Parts ajatada neljaosaliseks: 2,5 miljonit krooni makstaks välja 30. mail, 30. augustil, 30. septembril ja 30. oktoobril. Põhjuseks tõi ministeerium vajaduse säilitada ettevõtte likviidsus, samuti vajab tasumist varasemal perioodil alustatud investeeringu viimane osamakse, ka on lootsifirma tulud vähenenud.

Riik ei taha ettevõtete likviidsust kõigutada

Rahandusministeeriumi spetsialist Katrin Reimann ütles, et ministeerium on ka varasematel aastatel dividendide ajatamisel lähtunud põhimõttest, et dividendid laekuksid riigieelarvesse võimalikult kiiresti, kuid samas arvestades eesmärki, et oleks tagatud ka äriühingu likviidsuse stabiilsus.

tasub teada
Kes kui paljuga riigieelarvet nuumab?

valitsuse 23. aprilli otsusega riigifirmadest sel aastal võetavad dividendid, mln kroonides
- Eesti Energia 224
- Eesti Loto 108
- Tallinna Sadam 100
- Lennuliiklusteenindus 75
- Riigi Kinnisvara 65 (26.02 korralduse alusel ei pidanud sentigi maksma)
- Eesti Loots 10
- Teede Tehnokeskus 3,2
- Tehnokontrollikeskus 1,3
- Andmevara 1
- Eesti Kaardikeskus 0,735 (26.02 korralduse alusel pidi maksma 575 000 kr)
- Keskkonnauuringute Keskus 0,6
- Tartu Keskkonnauuringud 0,3
- Eesti Geoloogiakeskus 0,24 (26.02 korralduse alusel pidi maksma 400 000 kr)

Allikas: valitsus

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. April 2009, 07:05
Otsi:

Ava täpsem otsing