Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Martinson: enamik Arbitrage'i investoreid on raha maha kandnud

29. aprill 2009, 17:42

Riskikapitalifirma MTVP juhtiv
partner Allan Martinson usub, et enamik Gild Arbitrage'i fondiosaku
omanikke on praeguse seisuga fondi investeeritud raha paariks-kolmeks aastaks
maha kandnud.

„Ma arvan, et enamik fondiosaku omanikke on tänasel seisul raha paariks-kolmeks aastaks küll mõttes maha kirjutanud,“ märkis Martinson. „Võimalik, et kassavoolises mõttes seal kunagi kolme aasta pärast midagi tuleb. Ma ei tea ühtegi inimest, kes kaine mõistusega oleks arvanud, et maikuus osakuid lunastama hakatakse. Kust see raha pidi tulema.“

Martinson ei oska öelda, mis on täna osaku puhasväärtus, aga kuna fondil on laene üsna tublisti peal, siis tänaste intressidega võivad need süüa igasugust vara päris kiiresti. Samas avaldas ta arvamust, et ilmselt kavatseb fondivalitseja fondi restruktureerida private equity fondi suunda, nii et sissevõetud ja investeeritud raha oleksid “sama pikkusega”.

„Õige või mitte õige, see on paratamatus,“ vastas Martinson küsimusele, kas osakute lunastamine ja märkimine pool aastat edasi lükata oli õiges otsus. „Gild Arbitrage´il ei ole lihtsalt vaba raha. Kui ta homme avaks lunastamise, siis ma arvan, et suur osa osakuomanikest tahaks lunastada, aga nende nõuete teenindamiseks likviidseid vahendeid pole,“ põhjendas ta.

Kas fondivalitseja on fondi juhtides teinud vigu või on aeg otsused negatiivseks pööranud? Martinsoni jaoks on üks asi, mis on temas kõige suuremat küsimust tekitanud - see on fondiosaku puhasväärtuse arvutamine kuni fondi sulgemiseni mullu septembris. Selle ajani arvutati fondiosaku puhasväärtust pidevalt tõusvas joones, keskeltläbi poolteist protsenti kuus, ütles ta.

"Ma ei ole puhasväärtuse alusarvutusi näinud, ja seda saab teha ainult finantsinspektsioon, aga ma ei ole kindel, et see arvutus õige oli. Kui septembris fond kinni läks, siis mitmed asjad, mis seal portfellis olid, olid juba siis küsitava väärtusega. Kujutan ette, et kui puhasväärtus hakanuks kukkuma, oleks see kaasa toonud osakuomanike müügilaine, mis oleks omakorda kiirendanud kogu seda lumepalli,“ selgitas Martinson olukorda.

Investori mätta otsast on puhasväärtuse arvutus tundlik teema, sest seda teeb fondihaldur ise, kuid võtab selle tõusu pealt ka kopsakat tulemuspreemiat, ehk siis sisuliselt määrab endale boonust.

„Fond suhtleb täna oma investoritega üsna aktiivselt, selles pole mingit küsimust,“ vastas Martinson, kas ta on saanud fondivalitsejalt oma küsimustele vastused. Samas möönis ta, et kuni möödunud talveni olid investorite teadmine portfelli tegelikust seisukorrast väga lünklik ning detailseid aruandeid hakkas Gild esitama igakuiselt alles pärast fondi sulgemist.

“Riskikapitali fondide puhul on tavaks oma investoritele esitada üsna põhjalikke aruandeid iga portfelliinvesteeringu kohta. Arbitrage aruanded olid väga üldised,” ütles Martinson. "Seetõttu on raske ka puhasväärtuse teemale adekvaatset hinnangut anda."

Samas möönis ta, et nendele sai Arbitrage vara väärtust hinnata üsna laias koridoris, sest veel eelmisel suvel oli suhteliselt optimistlik aeg. „Ongi küsimus, kas konservatiivsus oleks pidanud olema varem sisse kirjutatud või mitte. Gild on alati olnud pigem optimistlikku poole kalduv kõikides oma kommunikatsioonides ja tegemistes,“ rääkis Martinson.

Kui Eesti kinnisvaraobjektidele tehtud investeeringuid, mis veel sügisel täies rõõmus ja mahus bilansis üleval olid, aga nelja kuu pärast kõik viimseni raskustesse sattusid, tekib Martinsonil küsimus, kas majanduskeskkond ikka nii järsku muutus.

„Paljude firmade kohta oli ka varem kuulda, et on probleeme, näiteks Q Varaga,“ lisas ta. “Nii investoritele kui Gildile endale olnuks parem, kui investeeringuid oleks hinnatud oluliselt konservatiivsemalt. Riskikapitalis on tihti tavaks, et esimestel aastatel hinnatakse investeeringud üldse alla, nn riskikapitali J-kõver,” märkis Martinson.

Kogu fondi peamine mure oli Martinsoni hinnangul see, et investeeriti lühiajalise rahaga, mida sai pärast kolme kuulist etteteatamist tagasi kutsuda. „Aga nad tegid investeeringuid, mis on olemuselt väga pikaajalised – kinnisvaraarendused ja private equity tüüpi nagu Armeenia kaevandus,“ selgitas ta.

„On selge, et neid ei saa müüa kolmekuulise etteteatamisajaga. Kogu see asi põhines eeldusel, et kui keegi müüb, saab refinantseerida, mis tähendab, et tuleb uus osakuomanik või laenuandja peale. Niipea kui see võimalus ära kukkus, oli fondil hing väljas,“ rääkis Martinson lähemalt.

Kui võtta tüüpilist private equity fondi, siis sel puhul Martinsoni sõnul investorid teavad, et neil on investeering 5-7 aastaks lukus. „Arbitrage´i puhul oli inimestel võltsettekujutus, et nad saavad alati kolmekuulise etteteatamisega väljuda. Ka mul endal oli arusaam, et Gild investeerib neid varasid oluliselt likviidsematesse instrumentidesse. Kui asjad hulluks läksid, siis enam ei toiminud," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2009, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing