Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koduaia viljadest mahl kestab uue saagini
Et eelkõige õuntest-pirnidest-ploomidest, aga ka aiamarjadest mahl kätte saada, läheb vaja purustajat ning mahlapressi. Tegemist iseenesest lihtsate seadeldistega, sest puuviljadest mahla kättesaamise tehnoloogia on lihtne ning aastasadu küllaltki muutumatuna püsinud.
Koosneb see varustus kahest seadmest - õunade või marjade purustajast ning pressist, kus purustamise järel saadud massist mahl lihtsalt mehaanilise pressimise teel välja surutakse.
Perefirma Riksman juhid Denis ja Julia Laksberg võtsid üle-eelmisel aastal esimest korda ette oma Türisalus asuva koduaia õunapuudelt kogutud saagi mahlakspressimise. Ennekõike sellepärast, et kõiki õunu korraga ära süüa niikuinii ei jõudnud, ületalve aga ei taha sügisesed sordid hästi seista. Põhiline ajend oli soov saada tervislikku mahla oma perele. Tarvis oli aga leida lahendus, kuidas seda mahla saada.
Idee aga ei alanud kuigi libedalt, sest interneti põhjaliku läbikammimise tulemusena ei leitud Eestimaalt ei mahlapressimisseadmete tootjat ega isegi poodi, kust selliseid riistu osta võiks.
Nüüd, Laksbergide kodus laua ümber istudes ja mullust õunamahla rüübates meenutab Denis, et suure tuhnimise peale leidsid nad ühe Itaalia perefirma, kes õunamahla valmistamise tehnikat toodab. Ja niis sai perekond Laksbergidest Fratelli Baesso mahlapresside ja purustajate meeletooja.
"Euroopas pole õunamahla valmistamine, eriti kodusel moel, kuigi levinud. Kui õuntest üldse midagi toodetakse, siis on see siider," iseloomustab Denis. "N-ö õunamahlakultuurist saab rääkida peamiselt vaid põhjamaades."
Itaallaste pressidel on ka üks põhimõtteline erinevus võrreldes Eestimaa majapidamistes siiani levinud mahlapressimisvahenditega, mis suuresti on valmistatud kunagi kolhoosiajal töökojast hangitud materjalidest ja kujutavad endast samamoodi kruviga või tungrauaga mehaanilist pressi, kuid neid kasutades tuleb purustatud marjad või õunad enne pressi alla panekut mähkida tugeva linase riide sisse. Sääraseid lamedaid marjasegupakke laotakse siis pressi alla vastavalt selle surumisjõule kas kaks, kolm või neli kihti. Fratelli tootevalikus on pressid, mis ei vaja läbi riide pressimist, sest pressi korvipilud ja sooned on sellise kujuga, et tahked osakesed sealt läbi tungida ei saa. Purustatud õunad pannakse korvi ühes kihis ja pressitakse korraga suurem kogus. Selline moodus sääastab aega ja teeb mahlapressimise lihtsamaks.
Denis Laksberg soovitab mahlaks pressida eelkõige sügis- ja talveõunu. "Suveõunu on etem toorelt süües nautida, mahlaks sobivad aga peaaegu kõik sügis- ja talvesordid," ütleb ta. "Tavaliselt segatakse kõik olemasolevad sordid kokku ja saadakse nõnda kordumatu maitsega oma aia õuntest mahl."
Mahlavalmistamisel, nii nagu perekond Laksberg seda viljeleb, on veel üks üldlevinud tõekspidamistest erinev nüanss ja see puudutab mahla säilitamist. Üldlevinud tõekspidamine ütleb, et ainus tõhus vahend mahla käärimiskindlalt sisse teha on ollus enne purkidesse-pudelitesse kallamist pastöriseerida. Tegelikult on see kogu ettevõtmise aeganõudvam ja mis veel tähtsam - ka kõige energiamahukam ning seetõttu ka kulukaim osa.
Teine võimalus on mahl ehedal kujul, nõnda, nagu see pressi alt voolab, plastpudelitesse villida ja jääkappi paigutada.
"Eelistame pastöriseerimise asemel mahla külmutada. Selleks valame värskelt pressitud mahla plastpudelitesse ja paneme talveks sügavkülmikusse," selgitab Denis. "Pärast pudeli ülessulamist tuleb lasta mahlal mõned tunnid toatemperatuuril seista, sest siis taastub selle loomulik maitse ja aroom."
Laksbergi pere varud mahuvad keskmise suurusega külmutuskirstu. "Talvevaru mahub ära, sest kuigi oleme suured mahlajoojad, jagub mahlakogusest ikka peaaegu uue saagini välja," lisab Julia.
Kuigi presse on erinevaid - on 11-liitrise anumaga, aga ka selliseid, mis suudavad tunnis viis tonni mahla pressida -, sobib keskmise õuna- või marjaaia omanikule 10-20 liitrit massi mahutava anumaga press, millega pole mingi kunst pressida hooajal paar-kolmsada liitrit hüva rüübet.
Minu jaoks on õunaaed tulnud kaasa koos vana maja ostuga ja suured eestiaegsed puud annavad imeilusaid tõeliselt suuri, magusaid ja mahlaseid õunu.
Kuna igasügisene probleem õuntega oli saamas jälle aktuaalseks, otsustasime, et oleks endale ka vaja mahlapressi. Olime küll kuulnud veneaegsetest headest ja töökindlatest pressidest, aga isegi sügisel kord seda arhailist vigurit laenates jõudsime siiski järeldusele, et aeg on juba natuke edasi läinud ja peaks soetama midagi korralikumat. Eelmisel sügisel suure hooga saigi vist ligi 60 liitrit mahla pressitud. Kuna töö uue pressiga läheb ladusalt, siis on kahju õunu raisata ja pressime ikka kõigist mahla välja. Kui küsisite, et kas õunamahla pressimine on minu äriline tegevus, siis mahlakoguse järgi võiks küll juba väikest äri sellega tegema hakata. Praegu ei ole veel selleni jõudnud. Tegelen ikka põhitööga edasi. Sügisel oli päris lõõgastav pärast töönädalat kargel sügispäeval mahla pressida, oli ka naisterahvale täitsa jõukohane tegevus.
Mahlaaparaat ise on uhke - kutsun teda Ferrariks (tegelikult sobiks isegi vanaaegsema auto Bentley vms nimi talle rohkem) - raudosa on punane ja ostsime nimelt sellise puidust korviga, kuhu õunasodi sisse käib. Näeb välja tõeline klassika. Algul oli natuke segadust pressimisega, sest kuna aparaat oli uus, siis ka müüja ei osanud kõiki nippe soovitada. Nimelt ilma kangata kippus õunasodi sinna puiduosa vahedesse, kust mahl välja voolab, kinni jääma.
Lahendasime asja niimoodi, et mul oli selline kott, mis tavaliselt kaitset vajava pesu ümber pesumasinasse asetatakse, ja sinna sisse panime õunasodi. Hea oli pärast koos kotiga välja võtta ja enam ei ummistanud vahesid ja mahl sai ilusasti välja voolata. Selline värske mahl on super kohe kohapeal juua. Kuumutamine ikka nagu vanasti ja siis 3-liitristesse purkidesse. Seda oskab vist küll iga pere. Kolmeliitriste purkide saamine oli jälle probleem, aga internet aitas ka seal õiged inimesed kokku viia. Kaaned kaanetajaga peale, nüüd müüakse kaasi isegi kaubakeskustes, sest hoidistamise nostalgia on tagasi tulnud. Üha rohkem tuttavaid käib sügisel seenel, marineerib ja konserveerib.
Meie tehtud mahlakogus on natuke suur, aga vahel saab purgi mahla kingitusekski kaasa võtta ja alati on sellest rõõmu tuntud. Samuti, kui mahla üle jääb, võib ju lapse kooli või lasteaia kokatädidele pakkuda. Ikka tervislikum kui sidrunhappe apelsinijoogid.