Kurgitaim kasvab 8 meetriseks

Ajakirjanikule kohast tööd paraku ei leidunud. Üks põhjus see, et aprilli keskpaigas avamaal veel midagi teha pole, katmikalal aga on igaüks oma lõigu juures ametis juba veebruarikuust alates. Seega võinuks asjatundmatu sulesepa sekkumine kasu asemel hoopis kahju tuua ja saaginumbreid kahandada.

Sagro 133 töötajast 45 tegeleb köögivilja kasvatamisega. Katmikalal ehk kasvuhoonetes kasvatatakse 1,5 hektaril kurke ja 2 hektaril tomateid. Kogu kasvutsükli jooksul hoolitseb kasvataja oma taimede eest seemnepanekust saagi korjamiseni. Sinna vahele jäävad taimede sidumine, üleliigsete lehtede eemaldamine… Kurgi puhul võtab saagini jõudmine aega kaks kuud, tomatil neli kuud. Kalle Reiteri sõnul on töötajate tulemustel vahed sees küll, ehkki kasvutingimused on taimedel ju sarnased.

Köögiviljakasvataja töötasu kujuneb eri osisest, nagu põhipalk, hooldustasu, tasu saagikilo pealt ja brigaadi plaanitäitmise pealt. Ometi ei küüni ka paremate köögiviljakasvatajate palk Eesti keskmiseni. Samas need, kes selle ameti valinud, on tööga rahul ja kuhugi ei kipu. Näiteks kümme aastat Sagros köögiviljakasvatajana töötanud Ivika Tori alustas seal kohe pärast Jäneda kooli lõpetamist. Ja ettevõttes on ka 30aastase tööstaažiga kasvatajaid.

Tööstuslikul köögiviljakasvatamisel on ka üksjagu nõudeid, mida potipõllumees jälgima ei pea. Näiteks kärbitakse tomatikobara tipust ära väikesed tomatipojad, nii et järele jääb 5-6 tomatit. See tagab tomatite ühesuguse suuruse, mis turustamisel ülioluline. Samuti tuleb valvsalt jälgida, et lehekaenlasse üleliigseid võsusid ei jääks, mis taime kasvujõu endale võtavad.

Muuseas, Eestis vajaminevast tomatikogusest on omamaist toodangut vaid 7 protsenti, Soomes näiteks moodustavad oma tomatid 64 protsenti.

Isemoodi on suurtootmises lood ka kasvukeskkonna ja taimede toitmisega. Kohe kasvuhoonesse sisenedes pani imestama tavapäraste peenarde puudumine ja tõtt-öelda ei saanud arugi, kuhu need juured kinnituvad. Reiter selgitas, et ehkki osa taimi kasvatatakse turbas, istutatakse enamik kivivilla sisse. Taimede kastmine-toitmine käib aga automatiseeritult, arvuti kaudu: taime juurde jõuab toitelahus peenikese vooliku kaudu, teisest voolikust eraldatakse süsihappegaasi.

Kui vanasti tehti toitelahust käsitsi ja tunde järgi, siis nüüd määrab agronoom valguse, taime seisundi, kasvuetapi jm näitajate põhjal toitelahuse vastava programmi abil. "Eestis pole just palju spetsialiste, kel teadmisi ja oskusi sellise taimekasvatuse vallas," sõnas Reiter. "Kas teate, kui mitu korda tomatitaime päevas toidetakse," küsis ta. "Kolm," pakkusin aralt. "Vastus vale! Üksteist korda."

Aga kas teate, kui pikaks kasvab kurgitaim? Kaheksa meetrit. Näib uskumatu, sest kasvuhoone kõrgus ei küüni ju 4 meetrinigi. Köögiviljakasvataja üks ülesandeid ongi kiiresti kõrgusse pürgivat taime nööri abil allapoole lasta, et ta taas uusi vilju saaks luua. Valminud viljad korjatakse altpoolt ära, lehed eemaldatakse ning vars võib seejärel ka horisontaalasendis olla.

Sagros abistavad Eesti köögiviljakasvatajaid Belgia kimalased, keda transporditakse siia kui usinaid tolmeldajaid. Vanasti pidid ka selle töö kasvatajad ise ära tegema.

15. aprillil saabusid Poolast Sagrosse poogitud tomatid, millest loodetakse 10-15% suuremat saagikust.

Tugevale metsikule tomatisordile poogiti külge uuemaaegne tomatisort ning Kalle Reiteri sõnul seda Eestimaal proovitud veel pole. "Hollandis on metoodika väga levinud, et suuri saake saada. Juurekava jääb tavalisel taimel paraku nõrgaks, ja metsiku sordi kaasamine peaks lisama vastupidavust," selgitas ta.

Sama sordi tomat on Sagros ka ise kasvama pandud, nii et sügiseks peaks võrdlustulemused käes olema, kumb taim rohkem saaki annab.

Suurema saagikusega taimedega katsetama sunnivad meeletult tõusnud energiahinnad. "Tomatitaime tuleb ette kasvatada minimaalselt 40 päeva ja seda tehakse soojas kasvuhoones. Eelmisel aastal oli meil kogu katmikala tootmine kahjumis, just energiahindade tõttu," rääkis Reiter.

Autor: Tea Taruste