Tööstust ootavad kosmos ja energeetika

Hannoveri tööstus- ja tehnoloogiamessi peamine sõnum Eesti tootjatele seisneb selles, et tuleb senisest pingsama tähelepanuga jälgida potentsiaalselt arenemisvõimeliste valdkondade teket ning nendega kohe kaasa minna. Olgu nendeks siis kosmose- või geenitehnoloogia, tarkvaralahendused või alternatiivenergeetika - igal juhul saab meie ettevõtete edukuse mõõdupuuks võime olla innovaatiline ja valmistada paindlikult kiire tootearendusega mõõduka suurusega tootepartiisid.

Kusjuures konkurentsivõimelised "tooted" ei saa enam olla piltlikult öeldes hammasrattad või mutrid-poldid, vaid nendest oskustööjõu toel koostatud seadmete osad või sõlmed või nende kombinatsioonid.

ASi Kane Metall tootmisdirektori Jaan Kalmuse hinnangul pole näiteks Hiina ammu enam pelgalt allhankemaa, vaid sealt tuleb ka väga kvaliteetset kaupa.

"Kui allhanget nimetada seibi- ja polditootmiseks, siis ka selles valdkonnas on toimunud revolutsioon ja palju raha teenitud," märkis Kalmus. "Ka Eesti ettevõtted peaksid rohkem mõtlema innovatsioonile allhanke vallas, et olla edaspidi konkurentsis," lisas ta.

"Kui aasta tagasi olime uppumas töösse, siis praegu on just see aeg, et otsida uusi lahendusi, sealhulgas koostööd kõrgkoolidega," täiendas teda ettevõtte juhatuse liige Peep Rammo. "Ka kriis on millekski hea."

Hannoveris huvilistele Eesti ettevõtete messistendi tutvustanud EASi kliendihaldur Toomas Molok märkis, et praegu on kasvav trend globaalsel tööstusmaastikul energiasäästlike tootmisprotsesside arendamine ja alternatiivenergeetika kasutamise võimaluste uurimine.

"Vaatasin spetsiaalselt statistikast, et kui 1995. aastal oli kütuseelementide vallas esindatud vaid 10 firmat, siis nüüd oli neid 148," rääkis Molok. "Selline tegijate rohkus annab märku, et see valdkond, aga näiteks ka tuuleenergia tootmine ja automaatika, on praegu teadusmahukad ja kiiresti arenevad alad."

Molok on seda meelt, et Eesti tootjate tuleviku pärisosaks peab saama nn tehnoloogiasiire suunal teadusasutus-tootja.

Uudsete positsioneerimislahenduste väljatöötamisega silma paistnud OÜ Oskando arendusdirektor Veikko Raasuke märkis, et tehnoloogia siire majandusse ja ettevõtetesse ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on tema sõnul see, et teaduses tekkiva tehnoloogia baasil saaks luua ettevõtetele, majandusele ja ühiskonnale väärtuslikke tooteid või teenuseid.

"Ettevõtted peavad olema võimelised siiratavaid tehnoloogiaid ära kasutama ja need turu tarbeks sobivaks tooteks muutma," selgitas Raasuke. "Nii saavad ettevõtted teenida kasumit ja kliendid saavad neile vajalikke tooteid."

Tema hinnangul on oluline soodustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist infovahetust, et nad saaksid välja selgitada, millistes niššides kõige rohkem koostöö- ja tehnoloogiasiirdeperspektiivi võiks olla.

Satelliitsideantenne tootva ASi Vertex Estonia peadirektori Aleks Rulkovi sõnul on just praegu selgelt tunda, et ettevõtted panustavad teadusuuringutele, eriti uute materjalide väljatöötamisele ja kasutusele võtmisele. Kusjuures hoolimata nende kõrgest hinnast.

"Kui töötleva tööstuse harudes (näiteks paberi-, tselluloosi-, terasetootmine) on suur osa projektidest odavama laenuraha ootel seiskunud, siis suured teadusprojektid jätkavad oma võidukäiku," tõdes Rulkov. "Satelliitkommunikatsiooni ja universumiuuringute valdkonnas ehitatakse just nüüd välja ülitäpseid ja kalleid uute lahendustega sidesüsteeme ja raadioteleskoope."

BLRT Grupi strateegia- ja arendusdirektor Andrei Nasonov on seda meelt, et ajal, kui traditsiooniline autotööstus on tõsises languses, loodab maailm, et masinaehitust edasiviivaks veduriks muutub taastuvenergeetika ja kõik sellega seotud valdkonnad - tuule-, päikese- ja biogaasienergia ning kütuseelemendid.

"Hannoveri messil tundus, et iga teine ettevõte seostab ennast taastuvenergeetikaga, olgu tegu siis kaablite, laagrite, metallkonstruktsioonide vmt tootjaga," tõdes Nasonov. "See ala on arenev ja vajab peagi väga suuri ja väga kvaliteetseid metallkonstruktsioone mereinfrastruktuuri ehitamiseks. BLRT määratleb ennast selles tarneahelas mitte pelgalt allhankijana, vaid nn superallhankijana, kelle kasutuses on inseneride oskusteave ja võime projekte juhtida, loomaks terviklahendusi."

Eesti ekspositsiooniboks oli Hannoveri tööstustehnika maailmanäitusel üles seatud innovatsioonihallis.

Eesti boksis seisis kesksel kohal Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) tudengite ehitatud Formula Studenti võistlusauto. Lisaks oli üles seatud kuus monitori, millest neli näitasid pilti ettevõtetest, kaks aga tutvustasid Eestimaad.

TTÜ laboriinsener Jaanus Vint tutvustas võidusõiduauto ehitamist kui õppeprojekti, mille eesmärk on tõsta tulevaste mehaanikainseneride hariduse kvaliteeti, samuti propageerida insenerihariduse tähtsust ühiskonnas.

"Auto FEST08 on otsast lõpuni tudengite konstrueeritud ning paljud detailidest on ka kohapeal valmistatud," selgitas Vint, lisades, et Formula Studenti projekti positiivne tulemus oli tiheda koostöösuhte loomine TTÜ, TTK ning AQ Lasertool Eesti, Silwi Autoehituse ja teiste firmade vahel.

Hannoveri mess üllatas positiivse meeleoluga. Kõikjal laiutab majanduskriis, töötute arv kasvab, kuid messil majanduskriisist ei räägitud. Ärimaailm ei kuluta sellele aega.

Masinatööstuse allhanke osas on tugev surve suunale, kus valmistooteid tellitakse koos toote projekteerimise ja tugevusarvutusega. Ideid genereeritakse globaalse marketingiga firmades, realiseerimine usaldatakse allhankijatele. Toodete hinda dikteerib turg, siin oleneb palju nišist, kus ettevõte konkureerib.

Eesti metalliettevõtted on suhteliselt paindlikud ja teotahtelised. Maailmas on väga palju sellist alltöövõttu, mis meile suurepäraselt sobiks. Kokkuvõttes võiks väike Eesti metallitööstus sellesse uppuda ja selle toel areneda ka oma toodeteni, kuid me ei oska müüa.

Maailmapraktikas on palju näiteid, kus kaup müüakse enne maha, kui keegi ettegi kujutab, kuidas seda täpselt valmistada. Arenguriikidesse püütakse üldjuhul sokutada allhanget, mida tööstusriikide oma allhankijad ei viitsi väikese mahu või keerukuse tõttu valmistada. Oma tooteni jõudmiseks on vaja esmalt leida rohkem seeriatöid ja selle toel arendada tehnoloogilist baasi.

Lootusrikkalt vaatab tööstus rohelise energiaga, logistika ja jäätmekäitlusega seotud seadmete tootmise arendamisele.

Lühikese ajaga on tekkinud hulgaliselt "tuulikuid" tootvaid tehaseid. Samas on selge, et vaid üks suund ei vea välja tervet tööstusharu ning ettevõtjad otsivad seni avastamata maid. Eesti tootjatele on oluline olla kursis tööstusala arengutega, otsida uusi kontakte ja säilitada olemasolevaid.

Meil on tarvis viia maailma sõnum Eesti masinatööstuse heast tasemest.

Ehkki eelmisel aastal kasvas Eestis nii elektrimasinate kui ka mehhaaniliste seadmete eksport, ei osata rahvusvaheliselt meie tööstusega veel arvestada. Seetõttu on Eesti ettevõtted jäänud kõrvale mitmest kõrget lisandväärtust tootvast projektist.