Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väetama peab õigel ajal

Ketlin Priilinn 30. aprill 2009, 00:00

Kemira GrowHow' aiandustoodete tootejuht Enn Silberg ütleb, et kevadiste soojade ilmade saabudes alustavad taimed intensiivset kasvu. "Aedniku kohuseks on kevadväetamisega mitte hilineda," paneb ta südamele.

"Ühtlaseks kasvuks, rikkalikuks õitsemiseks ja kvaliteetse saagi moodustamiseks vajavad taimed mitmesuguseid toitaineid, mis mõjutavad kasvu ja arengut erineval viisil."

Silberg kinnitab, et ükski toitaine ei saa asendada teist, kõik nad on ühtviisi tähtsad.

"Väetamine on loomulik viis mulda tagasi anda toitained, mida taimed kasvades ära kasutavad," räägib ta.

Silberg kinnitab, et kasutades kloorivabu, granuleeritud ja puhtast toorainest valmistatud ehk raskemetalliühendeid mitte sisaldavaid kvaliteetväetisi, võib aednik kindel olla, et on tagatud nii taime, keskkonna kui ka saagi seisukohalt parim tulemus.

"Taimed suudavad elutähtsaid toitaineid omastada sobiva happesusega mullast," ütleb Silberg. "Enamik aiataimi tunneb end hästi nõrgalt happelises mullas, kus pH on 6,0-6,5."

Kaunis, roheline ja tihe muru on aia uhkuseks. Üks sellise muru saladus peitub Silbergi sõnul tasakaalustatud väetamises - lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesiumi, rauda ja boori.

"Õige aeg olemasoleva muru kevadväetamiseks on siis, kui muru hakkab roheliseks muutuma," teab ta. "Selleks on parim kasutada muru püsiväetist, mida kulub 2-3 kg/100 m2." Samuti on tema sõnul sobivaks kevadväetiseks ka Aia Kevad - seda läheb 3-8 kg/100 m2.

Silberg räägib, et kui muld on liiga tihe ja toitainetevaene, muru on varjus suurte puude all või on tegemist liigniiske või happelise pinnasega, siis vallutab muru sammal.

"Samblast aitab vabaneda muruväetise ja samblatõrjevahendi segu, mida puistatakse aprillist juulini murule sammaldunud kohtadesse 100-200 g/m2 ja lastakse paar päeva mõjuda," soovitab ta. "Samblatõrje muudab lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesust ning seda sammal ei talu."

Ta märgib, et pruunistunud sammal riisutakse lihtsalt murust välja, tekkinud tühikud täidetakse mullaga ning külvatakse peale uus muruseeme. "Pärast samblatõrje kasutamist on kasulik muru täiendavalt väetada muru püsiväetisega," lisab ta.

Sageli risustavad kasvavaid murusid võililled. Nende ja paljude teistegi laialeheliste umbrohtude (nõgesed, vesihein, põld-lõosilm jne) tõrjeks soovitab Silberg kasutada just neile mõeldud väetist Starane, mis mõjub peamiselt lehtede kaudu.

"10-20 ml segatakse 2-4 liitri veega ja sellest piisab 100 m2 muru pritsimiseks," ütleb ta. "3-4 nädala jooksul umbrohud hävivad. Parim mõju on, kui võililli pritsida leheroseti faasis, kui nööbikujuline õiepung leheroseti keskel on nähtaval, kuid õievars pole veel moodustunud."

Silbergi sõnul alustatakse muru rajamisel pinnase ettevalmistamist mitmeaastaste umbrohtude hävitamisega, kasutades selleks Roundup Goldi.

"Pritsida tuleb heas kasvujõus olevaid 10-15 cm pikkusi umbrohtusid," räägib ta. "Umbrohud hävivad 2-3 nädala jooksul, seejärel võib alustada mullatöödega." Ta lisab, et Roundup Goldi võib kasutada mitte ainult murude rajamiseelselt, vaid ka teistel juhtudel, mis nõuavad aias üldhävitavat umbrohutõrjet.

"Roundup sobib liivaste või plaatidega kaetud teeradade puhastamiseks, aia puhastamiseks pärast saagikoristust, viljapuude ja marjapõõsaste reavahede hoolduseks ja üksikute umbrohukollete hävitamiseks," loetleb Silberg. "Mulla toitainevarude täiendamiseks viiakse enne muruseemnete külvi mulda väetist Aia Kevad."

Ilupuid ja -põõsaid, püsililli ja roose, õunapuid, vaarikaid, maasikaid on soovitatav väetada kevadel üsna varsti pärast lume sulamist.

"Selleks soovitaksin kasutada väetist Aia Kevad," ütleb Silberg. "Suviseks kasvuaegseks lisaväetamiseks võiks kasutada paari nädalaste vaheaegade järel veeslahustuvat Kemira Lillede ja köögiviljade kastmisväetist 1,5 spl 10 l veele."

Veeslahustuvaid pulbrilisi ja vedelväetisi kasutatakse koos kastmisveega. "Need on väga kiire mõjuga, sest toitained nendes väetistes on taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena," märgib ta. "Lillede ja köögiviljade kastmisväetis on universaalne, seda sobib kasutada kasvuhoones, avamaal, samuti rõdu- ja toataimede kasvuaegseks väetamiseks."

Okaspuudele, rododendronitele, põõsasmustikatele ja teistele hapulembestele taimedele soovitab Silberg väetist nimega Aia Kevad hapulembestele.

"Puude ja põõsaste väetamisel arvestatakse väetatavaks pinnaks puude või põõsaste võra pind ruutmeetrites," rõhutab ta. "Kui väetisepakendil on antud soovitatav kogus ühe ruutmeetri kohta, siis tuleb kindlaks teha puu- või põõsa võra pinna suurus ruutmeetrites - nii saame välja arvutada ühe puu või põõsa kohta vajamineva väetisekoguse."

Ökoväetiseks passivad tuhk ja räim.

Ökoväetistena võib kasutada kääritatud taimelahuseid, kuid nende puhul peab arvestama teatud lõhnaga, millega ei pruugi leppida kodakondsed ega naabrid. Kääritise valmistamiseks sobivad umbrohud: kõrvenõges, võilill, põldosi jt.

Valmistamiseks surutakse nõu tihedalt täis taimset massi ja valataks üle käesooja veega. Väetis ning ühtlasi ka taimekaitse vahend on valmis nii 10-14 päeva pärast ning seda kasutatakse lahjendatult veega 1:10. Orgaanilise aine hulka mullas saame tõsta, kaevates mulda paari aasta tagant juurde komposti puudumisel kasvuturvast - kasvuturvas on ise tegelikult toitainetevaene ega vähenda väetamise vajadust. Mulla struktuuri parandajana on heaks materjaliks kindlasti peenike lehtpuu puiduhake ehk see, mis tekib pärast oksapurustajast läbikäimist. Okaspuu saepuru ja koor vajavad esmalt lagunemiseks väga palju lämmastiku, enne kui taimed sealt midagi tagasi hakkavad saama.

Lehtpuu ning ka okaspuu tuhk ja söed annavad mullale juurde kindlasti mikroelemente ja on mulda neutraliseeriva toimega, kuid nagu väidetakse, ei tohiks kasutada aias mingil juhul turbabriketi tuhka - küll aga tükkturba põlemise tuhka. Selleks, et tuhk omaks mingit arvestatavat väetamistulemust, peaks saama teda vähemalt paari sentimeetri paksuselt maha laotada. Tuhal on aga neutraliseeriv omadus.

Hea väetis on juba aastakümneid olnud räim - üks räim tuleks panna iga istutatava tomati alla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing