Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi uutest liikmesriikidest on läänes tööl 3,8 miljonit

30. aprill 2009, 09:56

Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest on
Lääne-Euroopasse tööle läinud umbes 3,8 miljonit inimest, hindab eile avaldatud
Euroopa Komisjoni raport.

Kui kõik riigid Ida-Euroopa tööjõu vabale liikumisele kehtestatud piirangutest loobuksid, võiks koguarv kasvada aastaks 2020 8,4 miljonile, vahendab Financial Times komisjoni ülevaadet.

Lääne-Euroopa majandusse on Ida-Euroopa töölised aastas lisanud ca 50 miljardit eurot ehk 0,8% SKPst. Sellega on realiseerunud vaid pool potentsiaalist. „Migratsioon uutest liikmesriikidest ELi 15 n.ö vanasse liikmesriiki võiks panust SKPsse aastaks 2020 kahekordistada,“ hindab raport.

Raporti järgi on ajavahemikus 2004-2007 Poolast Lääne-Euroopasse läinud umbes miljon inimest ning Bulgaariast ja Rumeeniast on lahkunud 1,2 miljonit, ehkki need riigid said ELi liikmeteks peale 2004. aastat.

Praeguses majanduskriisis on tööjõu tulv Ida-Euroopast vähenenud ning mõnda aega võib Ida-Euroopasse tagasipöördujate hulk olla isegi suurem.

Raporti autorite hinnangul vastab väljarände ulatus ELi laienemiseelsetele prognoosidele, kuid riigiti on see jagunenud väga ebaühtlaselt. Kuna osa liikmesriike piiras tööjõu vaba sisserännet, siirduti riikidesse, mis piiranguid ei kehtestanud. 80% poolakatest ja teistest 2004. a liitunud Ida-Euroopa riikidest välja rännanud tööjõust läks Suurbritanniasse ja Iirimaale, rumeenlastest ja bulgaarlastest on 80% siirdunud Hispaaniasse ja Itaaliasse.

Raporti järgi pole kinnitust leidnud hirmud palgadumpingust ega sotsiaaltoetuste kuritarvitamisest.

2007. aasta lõpus elas 2,6% 2004. a liitunud riikide elanikest Lääne-Euroopas ning 6,4% bulgaarlastest ja rumeenlastest. Riigiti oli suurim väljaränne Rumeeniast (7,2% elanikkonnast), Bulgaariast (4,1%), Leedust (3,8%) ja Poolast (3,4%). Ligi 80% väljarändajatest on poolakad ja rumeenlased – nii sõltub edaspidine väljaränne majanduskriisi tagajärgedest eelkõige nimetatud kahes riigis, märgib Financial Times.

1. maist jäävad tööjõu vaba liikumise piirangud jätkuvalt jõusse Saksamaal ja Austrias.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2009, 10:17
Otsi:

Ava täpsem otsing