Loe Eesti juhtide juhtimisvigadest

30. aprill 2009, 10:07

Organisatsioonid vajavad uut tüüpi juhte,
sest kõige enam kannatame praegu ebakompetentsuse pärast, rääkis TTÜ professor
ja AS PE Konsult kauaaegne juhataja Mare Teichmann.

„Kui firmal läheb hästi, vaata otsa oma alluvatele, kui firmal läheb halvasti siis võta peegel,“ märkis eile toimunud Toiduainetööstuse aastakonverentsil oma ettekandes "Missuguseid juhte vajavad organisatsioonid muutunud majandustingimustes" Teichmann.

Ta selgitas, et kuigi eelnev oleks just õige mõtlemine siis Eestis ollakse harjunud risti vastupidi arvama. „Lääne uuring näitavad, et Eesti juhid on enda tööga rahul. Neile meeldib hirmsal kombel juhtida,“ nentis Teichmann ning lisas, et selle uuringu kohaselt on endaga veel enam rahul vaid Kolumbia ja Argentiina juhid.

Teichmanni sõnul ilmneb Eesti juhte luubi alla võtnud uuringutest mitmeid nn juhtide õnnetusi.

Õnnetus nr 1.
Mina olen tark aga mul on rumalad alluvad
„Esimene küsimus, miks on sul rumalad alluvad, kus olid sina siis kui neid alluvaid tööle võeti ja teiseks miks sa midagi ette ei võta,“ tõstatas Teichmann küsimusi ning lisas, et väljapääs on kas koolitada oma alluvad targaks või neist vabaneda. Tema sõnul selgus uuringust, et just selline on tüüpõnnetus Eesti firmades.

Õnnetus nr 2.
Info ei liigu
Professori sõnul on firmades küll intranet ja ekstranet, ent endiselt kurdetakse, et info ei liigu. Samuti ei loeta e-maile, mida tuleb päeva jooksul väga palju. Mõnes firmas on tema sõnul mindud justkui ajas tagasi ning kasutatakse taas teadetetahvlit, kuhu kõige olulisem info knopkaga abil üles riputatakse.

Teine põhjus miks info ei liigu peitub Teichmanni sõnul nn punase liini konfliktis, mis ei ole ainult Eesti firmade probleem. Lahtiseletatuna tähendab see olukorda, kus tippjuhid, väga hästi välja koolitatud mehed ja naised, räägivad tõsist, firma visiooni ja missiooni puudutavat võõrsõnu täis pikitud juttu, millest keegi aru ei saa.

Jutus sisalduvad vastu võetud otsused peavad ellu viima ja ülejäänud töötajaskonnale teatavaks tegema aga keskastmejuhid. Viimased on väga hõivatud alluvate igapäevaste probleemide ning juhtimisega ja peavad jutte visioonist ja missioonist alluvatele keeruliseks või mittevajalikuks. Siin tekibki infosulg ning tippjuhi info alluvateni ei jõua, ütles Teichmann.

Samuti pani professor juhtidele südamele, et oma töötajaid tuleb rohkem kiita. Alluvad kurdavad, et kiitust ei tule, kuid kui midagi on halvasti siis laidetakse küll, selgitas Teichmann. Tema sõnul viib pidev selline laitmine töötaja enesehinnangu alla.

Õnnetus nr 3.
Muutunud on tööaeg ja tööruum
„Me ei tööta enam ammu 8-18ni ja tavaline on, et töö tuleb koju kaasa,“ selgitas professor ning lisas, et tihti ei kontrollita enam oma isiklikku elu, sest töö on kõik vallutanud.

Õnnetus nr 4.
Motivatsioonikriis
Pugemist ja manipuleerimist on praegu rohkem kui varem, kuid tööd tehakse peamiselt sellepärast, et peab, rääkis Teichmann.

Hea juhi omadused:
*Hea suhtleja
*Juhtimisalaselt kompetentne
*Sõbralik
*Edukas
*Valdab informatsiooni
*On otsustusvõimeline, vastutustundlik, enesekindel
*Viib asja lõpule
*Juhib läbi teiste inimeste ehk eeldab, et ka teistel on ideid
*Haritud
*Suure töövõimega
*Tuleb toime pingetega

„Keegi ei vasta nendele 100%-lt. Juhul kui ma olen juht ja tahan viia firmat edule, tasub mõtiskleda, millist omadust millega kompenseerida, kas saab midagi juurde õppida,“ rõhutas Teichmann oma tugevate külgede välja mängimist. „Minu sõnum on, et tasuks õppima hakkama,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2009, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing