Ärimehed: riik peaks oma kulud üle vaatama

"Kas mingit kärbet ei toimugi?" küsis Olari Taal 6,5 miljardi krooni suuruse laenu võtmisest ja stabiliseerimisreservi kasutamisest kuuldes. "Kui eelarvepuudujääk jääb Maastrichti kriteeriumite piiresse, siis ma arvan, et võib (laenu võtta ja reserve kasutada - toim). Teadmata täpselt, millised kärped tulevad, ei oska ma lähemalt kommenteerida," lisas Taal.

Viktor Siilats arvas, et kui õnnestub õigel ajal eurole üle minna, oleks stabiliseerimisreservi kasutamine niikuinii vaba. "Kui eurole üle minna aga ei õnnestu, oleks aga nii halvasti, et ei taha sellele mõeldagi," lisas ta.

Siilatsi sõnul on laenuga keerulisem. "Tuleks riigi kulutused üle vaadata ja kärpida ikka reaalsete kulutuste pealt, vähendades näiteks nõunike, mitte meditsiiniõdede, politseinike ega õpetajate arvu. Mind maksumaksjana häirib, et kulude kärpimisel hakatakse koondama kõige madalamapalgalisi ametnikke, kes on niigi kõige vähem kaitstud. Selle asemel peaks hoopis bürokraatiat vähendama."

Ehitusmaterjalide tootja maxit Estonia juhi Viktor Valkiaineni sõnul on laenuvõtmine ja stabiliseerimisreservi kasutamine igal juhul parem lahendus kui maksude tõstmine.

"Esimese asjana näeksin muidugi valitsuskulude kokkutõmbamist, aga kui seda ei saa teha, siis laenu võtmist ja reservide kasutamist. Reservi kasutamine on väga ohtlik teema, laenu võttes jagame vastutust laenuandjaga," lausus Valkiainen.

maxit Estonia juhi sõnul on praeguses olukorras on nii reservide kasutamine kui ka laenu võtmine ohtlik, kuna keegi ei tea, kui kaua majandussurutis kestab. "See on pikk spiraal, mis võib viia sügavasse laenuvõlglaste nimekirja," hoiatas ta.

Valkiainen märkis, et praegu on ettevõtjal ainuke võimalus optimeerida makse, kui kohustused peaksid suurenema. "Selleks on ka legaalseid võimalusi," lisas ta.

Reservi vahendite kasutamine on rahandusministeeriumi teatel vajalik kiirest majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähenemise ning suurenenud kulude katmiseks.

"Oluline on, et riigil oleksid täiendavad rahalised võimalused eelarveriskide maandamiseks ja lisavahendid selleks, et õigeaegselt ja lubatud mahus maksta välja nii pensionid, palgad kui ka toetused," ütles rahandusminister Ivari Padar.

"Eesti riigi reservid pole kogunenud mitte nafta või muu loodusvara kasutamise tuluna, vaid on kogutud eelarvepoliitiliste otsuste tulemusena eesmärgiga kahandada majandustsüklite mõju. Seetõttu on reservide kasutamine langustsükli põhjas sama ratsionaalne nagu kogumine kasvutsükli tipus," lisas Padar.

Otsuse vastuvõtmiseks on vastavalt seadusele vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus.

Rahandusministeeriumi teatel võtab stabiliseerimisreservi rahaks pööramine kolm päeva - selle ajaga saab müüa Eestile kuuluvad välisriikide võlakirjad.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal võtta kuni 6,493 miljardit krooni laenu tähtajaga kuni 15 aastat, et tagada riigieelarvest tehtavate kulude õigeaegne ja tõrgeteta väljamaksmine.

Laenu saamiseks peab rahandusministeerium läbirääkimisi Swedbanki ning Euroopa Investeerimispangaga. Swedbankist plaanitakse laenata kuni 2,346 miljardit krooni tähtajaga kuni kaks aastat.

Euroopa Investeerimispangale esitas rahandusministeerium laenutaotluse summas kuni 8,606 miljardit krooni. Laenutaotluse rahuldamisel sõlmib rahandusminister nimetatud summa peale raamlepingu.

Laenusumma väljavõtmine toimub osade kaupa valitsuse otsuste alusel, arvestades riigieelarvega lubatud eelarvelaenu suurimaid lubatud jääke.

Valitsuse otsuse kohaselt võetakse tänavu Euroopa Investeerimispangalt laenu kuni 4,146 miljardit krooni tähtajaga kuni 15 aastat. Laenu kasutatakse riigieelarvekulude ja finantseerimistehingute finantseerimiseks.

Euroopa Investeerimispangalt laenatavat summat kasutatakse ennekõike 2007.-2013. aasta struktuurivahendite projektide kaasfinantseerimiseks ning teede ehitamiseks.

Laenu kasutamise eest makstav intress sõltub rahaturu intressimääradest. Kuna laenusummat võetakse välja osade kaupa ning erinevatel aegadel, lepitakse intressimääras valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kokku konkreetse laenusumma osa väljamaksmisel.

21. aprilli seisuga on varasemalt võetud eelarvelaenu jääk 330 miljonit krooni.