Kommentaar: Tarkvarafirmad loovad ise piraatlust

04. mai 2009, 14:31

Tarkvaratootjad loovad ise provokatiivseid
asjaolusid, mis viivad tarkvara valesti kasutamiseni, kirjutab
tarkvaralitsentside alase nõustamisfirma Complus Consulting turundusspetsialist
Ene Liske.

Järgneb Ene Liske kommentaar.

Üldtuntud tõde turul on, et kliendi ja tootja vahelised suhted peaksid põhinema vastastikkuse kasu ja partnerluse põhimõttel. Põhimõte, et parim hind lojaalsele kliendile ei kehti igalpool ja mõndades valdkondades on see isegi vastupidi. Nagu seda näiteks on tarkvaratootjate ning nende suurte korporatiivsete klientide vahelised suhted.

Eelneva kahe aasta tarkvaralitsentside müügitulu korporatsioonidele oli maailmas üle saja miljardi USA dollari aastas, millest kaks kolmandikku on kümne juhtiva tarkvaratootja müügitulu.

Nagu igas küpses tööstusharus, tuleb 80% tulust juba olemasolevate klientide pealt, üllatav on aga see, et umbes 80% sellest on tehingute värskendused või täiendused, aga mitte uute litsentside müügitulu.

Uuringufirma IDC väidab, et kogu maailmas olev tarkvara piraatluse tase on peaaegu 50%. Mõnedes riikides on see isegi suurem, kuni 95%. Eestis on see 57%, mis tähendab, et üle poole tarkvaraeksemplaridest on piraattarkvara. See tähendab, et tootjate tulu peaks olema kaks korda suurem. Samas tähendab see ka, et umbes pooled Eesti töötajad töötavad piraatluses tegelevas firmas.

Pärast esimese kokkuleppe allkirjastamist – tavaliselt soodsa hinnaga – muutub jõudude vahekord pidurdamatult kliendilt tootjale, mis tulevikus omakorda teeb läbirääkimised peaaegu võimatuks. Miks? Kliendil pole igal aastal vaja osta toote uut versiooni või täiendavaid tooteid. Üle maailma kärbitakse praegu IT-kulusid, mis ilmselgelt on vastuolus tarkvaramüüjate huvidega.

Sel hetkel, kui fiskaalaasta jooksul pole enam oodata mingit tulu, tuleb välja selle partnerluse tõeline loomus: nüüd on ruumi kõige petlikumale, kavalamale ja karmimale suhtumisele.

Suured kliendid on tavaliselt väga osavad esimese kokkuleppe koostamisel, nii läbirääkimistel kui ka lepingu seaduslike punktide kontrollimisel. Alles hiljem nad avastavad, et muudatused on sisse viidud nende nõusolekuta, seades ohtu nende positsiooni ja tehes läbirääkimised kasutuks.

Kuidas on see võimalik? Lihtsalt seetõttu, et litsentsilepingud viitavad dokumentidele, mis ei ole kliendi käes allakirjutamise hetkel või nende dokumentide tulevastest versioonidest. Näiteks need kuulsad hüpikaknad nõustumist märkiva tekstiga "I agree", mille sisu mitte keegi enne nõustumist ei loe.

Tehniline dokumentatsioon peaks olema tehniline ja nullilähedane on võimalus, et jurist küsib neid näha. Kuna IT-inimesed pole juristid, ei pööra nad tähelepanu klikkimise juriidilistele tagajärgedele.

Tootjad teavad seda ja see on ka põhjus, miks sellist laadi dokumentatsioon on kõike muud kui kahjutu ja tehniline: kasutamise piirangud, kohustus osta lisatooteid, kogu juriidiline arsenal võib viia selleni, et klient on sunnitud leppima selle dokumendi raames tulevaste tehingutega, ilma mingisuguse läbirääkimise võimaluseta.

Isegi kui kliendil õnnestub vältida seda lõksu, võib ta langeda piraatluse ohvriks, mis tuleneb tarkvaratootjate poolsest sihilikust kontrollivate tööriistade puudumisest, mis võimaldaksid kontrollida tarkvara kasutamist ja juurutusvõimalusi. Tootjad teadlikult väldivad klientide tarkvara kasutamise tehnilisi limiite. Seega on võimalus lisada sinna lisakasutajaid, ilma mingisuguste hoiatusteta ning isegi siis kui leping piirab kasutajate arvu. Kuid installeerimisel installivad ise lisavõimalusi, mida ei olnud kunagi tellitud, aga kui kontrollitakse, tuleb maksta ka nende eest.

Kujutage ette poeomanikku, kes lisab teie ostukorvi kõige kallimad tooted, ilma et te sellest teadlik olete. Siis tembeldab teid vargaks ja ähvardab kutsuda politsei, kui te ei maksa selle kõige eest.

Teisisõnu loovad tootjad ise provokatiivsed asjaolud, mis viivad tarkvara valesti kasutamiseni. Seda kutsub [tarkvarapiraatluse vastu võitlev organisatsioon] BSA koos tarkvaratootjatega firnade tarkvaralitsentside piraatluseks.

Piraatlus on halvim stsenaarium kliendile karmi seaduse tõttu. Klient mitte ainult ei riski miljonitesse eurodesse ulatuvate trahvidega, vaid ka oma hea repultatsiooniga: piraatlus on kuritegu, seega kliendist saab kurjategija.

Kui klient otsustab lepingu lõpetada või keelduda versiooniuuendustest, avastab tootja äkki, et tema klient on varas. Kuigi tavaliselt sellised kuriteod juhtuvad ainult sellepärast, et tootjad lasevad sellel juhtuda. Järgmiseks tuleb suur trahv ja kohtuasi või "kommertslik lepe" – pakkumine, mis on kliendi kahjuks. Enamasti valib klient teise variandi.

Enamikul juhtudel on paha piraat lihtsalt õnnetu klient, kes on tahtmatult sattunud tootja poolt seatud lõksude ohvriks. Me ei kiida heaks tarkvaratootjate uut äritegemise suunda, millega nad leiavad nende "piraatlusjuhtumitega" mugava võimaluse, kuidas täita puuduv osa tavalisest müügitulust. Enamgi, oleme mures praeguse suundumuse pärast. Kasutatakse töötajatepoolset süüdistuste esitamist, autasustades seda kuni miljoni dollari suuruste summadega juhtumi pealt. See on kahjulik kogu IT-valdkonnale, sest võib hävitada usaldust klientide ja nende partnerite vahel. Taunime piraatlust kui see toimub päriselt, aga mitte siis kui see on tootjate poolt kuntstlikult esile kutsutud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2009, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing