Tõnno Vähk: Gild Arbitrage ja EEREIF ei ole võrreldavad

04. mai 2009, 22:35

Miks on riskikapitalifondil Gild
Arbitrage´il võrreldes mõne muu fondiga, näiteks Gildi kinnisvarafondi EEREIFiga
kehvasti läinud, ütles fondivalitseja Tõnno Vähk, et fondid ei ole omavahel
võrreldavad, kuna kinnisvarafond on suletud fond, millel puudub täna
investoritele väljamaksmiskohustus.

Järgneb intervjuu Gild Arbitrage´i fondijuhi Tõnno Vähiga:

Mis seis praegu on? Teil on fondis 42 investeeringut. Kas te olete pärast mullu septembrit ka midagi realiseerinud?

Vähk: Kuni 5 väiksemat investeeringut oleme realiseerinud, mõned täielikult, mõned osaliselt ning oleme sealt raha tagasi saanud. Need on olnud lihtsamad investeeringud või siis on tegemist olnud laenudega, mis on lõppenud. Või siis investeeringud, mis ei ole otseselt olnud mõjutatud likviidsuskriisist, mis on lihtsalt ära lõppenud või mille oleme ära müünud. Suuremaid investeeringuid ei ole müünud.

Kas Q Vara on ka selle sees?

Vähk: Q Vara on ka nende väiksemate investeeringute sees. Me tegime sügisel nendega kompromiss-kokkuleppe ja uue laenulepingu, mille alusel pidid tulema ka maksed. Osaliselt saime raha selle lepingu alusel, aga mitte nii palju, kui oli kokku lepitud. Tänaseks päevaks ei ole nad lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, millest tulenevad ka täna käivad kohtuasjad.

Kas te saate investeeringute sisu avaldada?

Vähk: Me avaldame investoritele nii detailset infot, kui nad soovivad. On hulk informatsiooni, mille avaldamiseks meil tuleb sõlmida konfidentsiaalsuslepe, ilmselt ka investoritega, kui on tegemist delikaatse infoga. Aga põhimõtteliselt ühelegi investori soovile, kes infot soovib, ei ole me kunagi ei öelnud.

Meil on kodulehel poolaasta aruanded, kus on kõik investeeringute kohta olemas. Kui kellelgi on vähegi tahtmist, siis saab kätte, mida taustaks on vaja. Ma ei usu, et pilt Arbitrage’ist võiks kättesaadava info puhul jääda väga segaseks. Lisaks on kuuülevaated sisuliselt avalikud, sest saadetakse kõigile fondi investoritele.

Mis seis selle Q Varaga üldse on?

Me ei ole osa oma rahast Q Vara grupist tagasi saanud. Tihti on väidetud, et Gild on oma raha koos intressidega tagasi saanud. Ka Q Vara ise väidab seda erinevates kommunikatsioonivahendites. On umbes 4 mln eurot (62 mln krooni - toim), mida me puhtalt ei ole tagasi saanud, kui me intresse üldse ei arvesta. Vale on ka väita, et oleme sinna väga palju raha uputanud ja midagi ei ole tagasi makstud. Seega ka see on vale, et me ei ole midagi tagasi saanud. Me oleme tegelikult suurema osa sissepandud rahast tagasi saanud ja väiksemat, 4 miljonit eurot, ei ole tagasi saanud.

Oluline on see, et kui me rohkem midagi tagasi ei saa, siis see investeering lõpeb meie jaoks miinusega. Meie nõue Q Vara grupi vastu on oluliselt suurem kui 4 mln eurot, sest on lisandunud intressid, viivised ja lisaintressid, mis tulenevad lepingutest. Samas on meil pante, tagatisi, nõudeid, mille kõigega tegeleme. Loomulikult me ei viska seda nõuet prügikasti, vaid me kasutame seda võimalikul parimal moel oma tagasisaadava raha maksimeerimiseks. See nõue on tegelikult üle 10 mln euro (156 mln krooni), isegi koos leppetrahvidega üle 20 mln euro (312 mln krooni), aga see ei ole täna väga oluline. Me kasutame kõiki juriidilisi vahendeid, et nii palju kui võimalik oma raha tagasi saada.

Q Vara ei ole meile selles protsessis rahaliselt nii palju oluline, kui muud varad ja tagatised. Q Vara käendus on üks väike kild sellest. SLProductions, Q Vara grupi emaettevõte, on laenu võtja ning laenu tagatiseks olid nii Q Vara kui ka gruppi kuuluvad ettevõtted Eesti Metsamaakler ja Väätsa Agro. Tänasel päeval on Q Vara ainult laenu käendaja. Eraldi on seatud pandid nii metsale, põllumajandusele, Q Vara varadele, mis ei ole kuidagi osalised saneerimismenetluses, sest pandid ja tagatised on eraldi seatud.

Olete kindel, et Q Vara ei saa nende pantide ja tagatistega midagi ette võtta, et need on teie omanduses sellisel kujul?

Kas keegi on väitnud, et nad saavad? See on õigustatud küsimus. Kahjuks on Eesti õigusruumis võimalik pettusi toime panna. Ja seda Q Vara eelmisel aastal ka tegi. Meile panditud vara väärtust vähendati. Juhatus ületas volitusi, kasutas oma füüsilist õigust raha sisuliselt kontolt välja kanda ja rikkus sellega kõiki lepinguid.

Oleme sügisel tehtud lepingute tagatisi ümber vormistanud, võtnud neid järjest rohkem kontrolli alla. Aga loomulikult on mingi tõenäosus jätkuvalt olemas, et neil õnnestub kas kohtu kaudu või muid kanaleid kasutades ikkagi vara väärtust vähendada. Seetõttu me ei saagi täna kindlalt väita, kui palju me lõpuks raha tagasi saame. Me kasutame kõiki seaduslikke võimalusi, et oma võlga SLProductionsilt, käendajatelt Q Varalt, kolmelt eraisikult, Alo ja Ivo Lillepealt ning Jürgen Järvikult tagasi saada.

Teisest küljest töötame panditud varadega, milleks on Väätsa Agro, kaks Q Vara varadele seatud panti ja samuti nõue Eesti Metsamaakleri vastu. Meil on suhteliselt lihtne olukord, me katsume igast varast võtta maksimaalse väärtuse. Kuid tõenäosus, et neil õnnestub kohtu kaudu või muul moel meie positsiooni halvendada, on loomulikult olemas.

Me arvame, et õigus on meie poolel, et varem või hiljem õigus ja õiglus võidab. Saneerimismenetluse senine käik näitab, et laenuandjate õigusi kahjustatakse ja neid koheldakse ebavõrdselt. Täna oleme selgelt seisukohal, et Q Vara saneerimismenetlus ei ole õigustatud ega põhjendatud. Kohus on teinud selles protsessis mitmeid vigu, näiteks on tähtaegadest üle mindud ja meid ei ole protsessi käigust teavitatud jne. Eks see kõik leiab oma lahenduse, on ju kolm kohtu instantsi.

Saneerimismenetlus on meile oluline põhimõtteliselt, aga mitte see, et Q Varast kui maksejõuetust ettevõttest oleks võimalik raha saada. See on paraku nagunii väga väike tõenäosus. Jätkuvalt on inimestel, kes ei süüvi asjasse, arusaam, kui Q Varaga midagi juhtub või Gildi nõue saneerimismenetluses nulliks keeratakse, et fond on kohe kadunud. Tegelikult meie jaoks finantsiliselt ei oma ta erilist tähendust. Meie jaoks omavad tähendust tagatised ja pandid ning muud nõuded.

Miks just Arbitrage´il kehvasti on läinud, kui võrrelda mõne muu fondiga, nagu teie kinnisvarafondi EEREIFiga?

EEREIF ja Arbitrage on oma erineva tegevuspõhimõttega fondid. EEREIFil kui kinnisel fondil ei ole täna kohustust teha mingisuguseid väljamakseid ja ei saagi seda prospekti kohaselt teha. Ta saab seda teha alles siis, kui ta hakkab oma varasid müüma, ja vastavalt sellele hakkab tegema ka väljamakseid. Selles mõttes ei ole need olukorrad võrreldavad.

Kui täna miskil põhjusel oleks EEREIF sellises olukorras, et ta peaks hakkama väljamakseid tegema, siis loomulikult tuleks kõik ümber hinnata või olukorda teistmoodi vaadata. Arusaadavalt oleks tänases olukorras ka väga raske kinnisvarainvesteeringuid müüa, mis tähendaks seda, et selliste investeeringute puhul on suletud fond kõige mõistlikum struktuur.

Mis puudutab Arbitrage’i, siis see fond on alguses tegutsenud sisuliselt struktuuriga, mis võimaldab investoritel 1-3kuulise etteteatamisega raha välja võtta ja täna me näeme seda, et see struktuur küll töötas pikalt, aga ilmselt pikas perspektiivis sellega jätkata ei saa. Olukord turgudel on muutunud. Kõige olulisem on see, et fondi struktuur peaks klappima varade likviidsusega. Gild Arbitrage´i puhul oli pidevalt olukord, kus tegelikult ei tekkinud sellist lunastamise lainet nagu eelmise aasta lõpul.

Kui investor tuleb fondi, siis ta vaatab prospektist, millised on riskid. Kui ta on pikaajaline investor, siis ta vaatab, kas tal on olemas risk, et ta satub likviidsusprobleemi või surve alla, mille tulemusena tema kui pikaajaline investor kaotaks, sest fond peab varasid müüma hakkama.

Kuigi meil oli tegemist poolsuletud struktuuriga ja investoritel oli õigus raha välja võtta, siis suured investorid investeerisid siia vaid seetõttu, et fondi prospektis on selgelt kirjas õigus lükata fondil lunastamisi edasi kuni aastaks. See oli ka põhjus, miks meil oli võimalik siia väljast investoreid sisse tuua. Kõik suuremad investorid pidasid seda klauslit väga oluliseks. Sest kui fondi tabab ükskõik mis põhjustel järsk lunastamiste laine või lihtsalt likviidsusprobleem, et ei tekiks olukord, kus fond peab sundseisus hakkama pikaajaliste investorite huvisid kahjustades varasid hästi kiirelt müüma.

Eelmise aasta septembris tekkisid turul väga suured muutused. Eks me saime neid telefonikõnesid juba suve lõpus, kus investorid muretsesid, kas fondil võib tekkida likviidsusprobleem, kui palju on lunastamisi jne. Nende jaoks oli väga oluline teada, kui see olukord peaks tekkima, kas fond lükkab lunastamisi edasi. See oli äärmiselt loogiline samm kasutada prospektist tulenevat õigust. Võime tegelikult kindlalt väita, et vähemalt rahaliselt enamus investoreid soovis ja eeldas, et nii käitutakse.

Nagu ka investorid on väljendanud, millal siis veel seda õigust kasutada, kui mitte sellises olukorras, mis tegelikult eelmise aasta lõpus sündis. See on suhteliselt pretsedenditu kriis. Võime öelda, et ei olnud mitte mingisugust muud võimalust, kui lunastamisi edasi lükata. Oli välistatud, et me saame täita lunastamiste avaldusi, mis toona sisse tulid. Teine põhjus oli see, et varade ostu- ja müügihindade vahed läksid järsku nii suureks, et oli võimatu täpselt hinnata, mida varad väärt on, enne kui ei ole paanika läbi käidud ja selgitatud, mis varade väärtus tegelikult on.

Kuivõrd tõenäoline on, et te suudate seda poole aasta pärast teostada?

See ongi järgmine küsimus, kui võtame asju järjekorras. Mullu oktoobris ei olnud muud võimalust, kui kasutada prospektikohast õigust lunastamist edasi lükata. See oli investorite huvides, mida enamus investoreid ka soovis. Meil ei olnud kohe põhjust aastaks edasi lükata, sest keegi ei teadnud täpselt, kuidas asi edasi areneb. Samas läks olukord turgudel ikkagi veel hullemaks, kui oktoobris oli. Täna on meie endagi kohalikud majanduskasvu prognoosid kukkumas järjest allapoole ja selles mõttes ei olnud meil muud alternatiivi, kui lükata lunastamised vastavalt prospektile kuus kuud edasi. Osakute lunastamiseks ei ole fondil praegu piisavat likviidsust.

Kas see ei oleks võimalik, et te kataksite fondis oleva puudujäägi firma muudest allikatest?

See ei ole ka teoreetiliselt võimalik, sest see puudujääk tuleks kõigepealt defineerida. Investoritel on õigus saada osa fondi puhasväärtusest, mis jääb alles peale fondi laenude tasumist. Täna on Gild Arbitrage´il umbes 20 mln euro (312 mln krooni) eest laene, mis meil tuleb enne tagasi maksta kui saame investoritele hakata väljamakseid tegema. See on ka laenulepingutes kirjas. Me ei saa enne lunastama hakata, kui kõik laenud on tagasi makstud. Kui enamus investoreid sooviks, et sõltumata fondi varade väärtusest oleks meil vaja hakata kuu aja pärast näiteks lunastama, siis tuleks välja kuulutada kõikide varade avalik müük. Siis vaatame, kui palju raha saame. Kui see ületab laenusid, siis jagame ülejäägi proportsionaalselt investoritele ja kui ei ületa, siis on varade müügist võimalik rahuldada vaid laenuandjate nõuded.

Sellist tüüpi varade puhul võib väärtuse vahe sõltuvalt müügiprotsessist ja investeeringu staadiumist olla kümnetes kordades. Täna saab enamus investoreid väga hästi aru, et ülikiire müügi juures saaks nende osakute väärtus palju kannatada ja see on kõige viimane asi, mida nad soovivad. Kui enamus investoreid peaks soovima varade avalikku müüki, siis me seda ka teeme. Seaduse järgi võib fond siis minna likvideerimismenetlusse.

Taust:
*GILD Arbitrage on avalik kinnine lepinguline riskikapitalifond, mis loodi 2001. aasta aprillis. Fondi on investeerinud ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest.
*Fondi suurim pikaajaline investor on Gild Bankers koos Gildi partnerite ja töötajatega, kellele kuulub 9% fondi portfellist.
*Maht küündis eelmise aasta septembris 1,5 mld kroonini, sellest 400 mln krooni on laenuraha. Pärast seda pole fondiosaku hinda ja fondi mahtu arvestatud.
*On investeerinud kokku 42 erinevasse projekti. Neist kolmes suuremas on kinni kolmandik fondi rahast. Enamalt jaolt on investeeritud laenuraha.
*Suurimad investeeringud riikide lõikes: Ukraina 22%, Armeenia 20%, Eesti 19%, Bulgaaria 15%.
*Suurimad investeeringud sektorite lõike: maa 23%, maavarad 20%, kinnisvara 15%, teenused 13%, tööstus 12%.
*GILD Fund Management asutati 2007 aprillis, et saada finantsinspektsioonilt fondivalitseja litsents ja viia GILD Arbitrage'i fondi tegevus kooskõlla investeerimisfondide seadusega.
*Novembri lõpus hindas Gild Arbitrage oma investeeringute oletatava väärtuse 50 ja 116 miljoni euro vahele, negatiivse stsenaariumi korral on fond kaotanud 27 protsenti ning positiivse stsenaariumi korral 69 protsenti võitnud.
*Fondivalitseja otsustas 5. maiks määratud Gild Arbitrage'i osakute märkimise ja lunastamise kuni 3. novembrini edasi lükata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. June 2009, 19:29
Otsi:

Ava täpsem otsing