Energiakasutus tõhusamaks

Majanduslangus, kliimamuutus ja Euroopa energiajulgeolek on praegu kriisiolukorra kolm põhilist päevakorrapunkti Euroopas.

Ühise arusaamani on jõudnud Euroopa ja USA uus administratsioon: kliima ja energiaga seotud jõupingutused on osa praeguse kriisi lahendusest. Tuleb jätkata nii, et sõnadest saaksid teod.

Kevadisel istungil otsustas Euroopa Ülemkogu paigutada 5 miljardit eurot mitmetesse majandusarengut taaskäivitavatesse projektidesse, mis on suuremalt jaolt seotud energiaga.

Taani on rahul, sest prioriteet on uue energia infrastruktuuri väljatöötamine, mis hõlmab ka Läänemere energiaühenduste kava.

Lisaks toetame vahendite eraldamist energiaprojektidele, nagu näiteks Nabucco gaasitoru rajamine, mis võimaldaks vähem sõltuda Venemaast. Oleks naiivne end mitte ette valmistada hiljutise Ukraina gaasikriisi kordusteks. Samuti oleks väär keskenduda ainult uute energiavarude allikate otsimisele. Majandusraskused on lisapõhjus energiatõhususe parandamiseks. Ei tohi vaikselt istuma jääda lihtsalt sellepärast, et praegu on energia hind madalam kui kuus kuud tagasi. Hinnad tõusevad varsti jälle.

Taani kogemus võiks silmad avada: viimase 25 aasta jooksul on meie energia tarbimise tase olnud muutumatu vaatamata majanduskasvule.

Euroopa Liit on eesmärgiks seadnud 20protsendilise energiasäästu saavutamise.

Selline eesmärk püstitati osana nii-nimetatud "20/20/20 otsusest" Euroopa Ülemkogu istungil 2007. aasta märtsis: jõuda aastaks 2020 20protsendilise taastuvenergia osatähtsuseni, säästa 20 protsenti energia tarbimises ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 protsendi võrra. Aitamaks Euroopa majandusel taastuda, on raha paigutamine energiasäästuga seotud projektidesse väga mõistlik samm.

Näiteks kui mõnes Ida-Euroopa linnakeses renoveerida keskküttevõrk ja paigaldada pumbajaamadesse tänapäevased seadmed, väheneks energia tarbimine 40-60 protsenti. Sedalaadi investeeringu puhul hakkaks uus tehnoloogia end ära tasuma juba ühe-kahe aastaga.

Energia kokkuhoid majapidamises oleks väga suur, kui tavapärastele renoveerimistöödele lisanduks veel energiat säästvate akende ja tänapäevase isolatsiooni paigaldamine.

Laiaulatuslik uuendusprogramm toodaks Kesk- ja Ida-Euroopas juurde kuni 185 000 töökohta, vähendades samas kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 62 miljonit tonni aastas.

Autor: Per Stig Møller