Tõnno Vähk: Gild Arbitrage'i struktuur ei ole jätkusuutlik

Intervjuu Gild Arbitrage'i fondijuhi Tõnno Vähiga.

Kuni viis väiksemat investeeringut oleme realiseerinud, mõned täielikult, mõned osaliselt ning oleme sealt raha tagasi saanud.

Need on olnud lihtsamad investeeringud või siis on tegemist olnud laenudega, mis on lõppenud. Või siis investeeringud, mida ei ole otseselt mõjutanud likviidsuskriis, mis on lihtsalt ära lõppenud. Suuremaid investeeringuid ei ole müünud.

EEREIF ja Arbitrage on erineva tegevuspõhimõttega fondid. EEREIFil kui kinnisel fondil ei ole kohustust teha väljamakseid ega saagi seda prospekti kohaselt teha. Ta saab seda teha alles siis, kui hakkab oma varasid müüma.

Kui mingil põhjusel peaks EEREIF olema sellises olukorras, et tal tuleks teha väljamakseid, siis loomulikult tuleks kõik ümber hinnata või olukorda teistmoodi vaadata. Arusaadavalt oleks praeguses olukorras väga raske kinnisvarainvesteeringuid müüa, mis tähendaks, et selliste investeeringute puhul on suletud fond ilmselt kõige mõistlikum struktuur.

Mis puudutab Arbitrage'i, siis see fond on alguses tegutsenud sisuliselt struktuuriga, mis võimaldab investoritel 1-3kuulise etteteatamisega raha välja võtta ja praegu me näeme, et see struktuur küll töötas, aga ilmselt pikas perspektiivis sellega jätkata ei saa. Olukord turgudel on muutunud. Kõige olulisem on see, et fondi struktuur peaks klappima varade likviidsusega. Gild Arbitrage'i puhul oli pidevalt olukord, kus tegelikult ei tekkinud sellist lunastamise lainet nagu eelmise aasta lõpul.

Kui investor tuleb fondi, siis ta vaatab prospektist, millised on riskid. Kui ta on pikaajaline investor, siis ta vaatab, kas on risk, et ta satub likviidsusprobleemi või surve alla, mille tulemusena tema kui pikaajaline investor kaotaks, sest fond peab varasid müüma hakkama.

Eelmise aasta septembris tekkisid turul väga suured muutused. Eks me saime neid telefonikõnesid juba suve lõpus, kus investorid muretsesid, kas fondil võib tekkida likviidsusprobleem, kui palju on lunastamisi jne. Nende jaoks oli väga oluline teada, kui see olukord peaks tekkima, kas fond lükkab lunastamisi edasi. See oli äärmiselt loogiline samm kasutada prospektist tulenevat õigust.

Teine põhjus oli see, et varade ostu- ja müügihindade vahed läksid järsku nii suureks, et oli võimatu täpselt hinnata, mida varad väärt on.

See ongi järgmine küsimus, kuid võtame asju järjekorras. Mullu oktoobris ei olnud muud võimalust kui kasutada prospektikohast õigust lunastamist edasi lükata. Meil ei olnud kohe põhjust aastaks edasi lükata, sest keegi ei teadnud täpselt, kuidas asi edasi areneb. Ilmselt läks olukord turgudel ikkagi veel hullemaks, kui oktoobris oli. Nüüd on meie endagi kohalikud majanduskasvu prognoosid kukkumas järjest allapoole ja selles mõttes ei olnud meil muud alternatiivi kui lükata lunastamised vastavalt prospektile kuus kuud edasi. Osakute lunastamiseks ei ole fondil praegu piisavat likviidsust.

See ei ole ka teoreetiliselt võimalik, sest see puudujääk tuleks kõigepealt defineerida. Investoritel on õigus saada osa fondi puhasväärtusest, mis jääb alles pärast fondi laenude tasumist. Praegu on Gild Arbitrage'il umbes 20 miljoni euro (312 mln krooni) eest laene, mis meil tuleb enne tagasi maksta, kui saame hakata väljamakseid tegema.

Praegu saab enamik investoreid väga hästi aru, et ülikiire müügi juures saaks nende osakute väärtus palju kannatada. Kui enamik investoreid peaks soovima varade avalikku müüki, siis me seda ka teeme. Seaduse järgi võib fond siis minna likvideerimismenetlusse.