Alapakkumised solgivad turgu

Põhitegevuse kõrval projekteerimisega tegelema hakanud ehitus- ja kinnisvaraettevõtete arv on kasvanud. Selle tulemusena on oodata konfliktolukordade kasvu riigihangete seaduse (RHS) rikkumisel - ehituse riigihanke tehnilise kirjelduse koostab samas hankes osaleda kavatsev ehitusettevõte.

Varasem info seab ehitusettevõtte, kes iseenda tehnilisi võimalusi arvestades projekteerib endale sobival viisil objekti, teiste ehitushanke pakkujatega eelisolukorda. Eelise saavutamiseks tehakse projekteerimishangetel silmatorkavaid alapakkumisi, kus projekteerimistöid finantseeritakse ettevõttesiseselt ehitustegevuse arvel (nt AS YIT Ehitus, Koger ja Partnerid AS).

Kahjuks ei taha rahandusministeerium loobuda projekteerimis-ehitushangete korraldamisest ega ole huvitatud ausast konkurentsist projekteerimisturul. Kuni seadus soosib alapakkumisi, ei muutu turul midagi.

Peame vajalikuks juhtida tähelepanu RHSi tasakaalustamatusele. Seadus keskendub riigihangete korraldamise protseduuride ja reeglite kirjeldamisele. Sellele, kuidas hanketingimusi pärast hanke korraldamist täidetakse, ei ole kuigi palju tähelepanu pööratud. Seetõttu on riigihangetes olnud pikka aega edukad madala ärimoraaliga ettevõtjad, kelle kõrvaldamise kohta riigihangete turult pretsedente pea polegi. Meie projektbüroode liikmed mainivad pidevate projekteerimise riigihangete alapakkujatena Amhold ASi ja Sirkel & Mall OÜd.

Elu näitab, et nii hankija kui ka pakkuja on pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmisel tegelikult väljaspool kontrolli ja on sageli mõlemad huvitatud oma puuduliku töö ja selle tulemuste varjamisest.

Teave riigihangete täitmisel aset leidnud hankelepingu tingimustest kõrvalekaldumiste kohta (muutused tööde mahus, järeleandmised ehituskvaliteedis, odavamate ja halvema kvaliteediga materjalide kasutamine, ehitusmaksumuse kallinemine, esialgsete tähtaegade ületamine) jäetakse praeguse, ilmselt liiga lõdva, kui mitte olematu kontrolli korral riiklikule järelevalvajale esitamata.

Riiklik järelevalve hangete täitmise üle on formaalne ja aruande efektiivsus olematu. Riigihangete korraldamise ja täitmise järelkontrolli kohta on vaja omaette korraldusliku suunitlusega dokumenti. Lisaks tuleks kohustada riigihangete ametit seadma hankijaile ja avalikkusele kättesaadav register veebikeskkonnas hanketingimusi rikkunute kohta.