Börsitippude kuupalk üle poole miljoni

2008. aastal Eesti ettevõtlusajaloo suurimat 1,16 miljardi krooni suurust kahjuminumbrit näidanud Arco Vara maksis aasta jooksul oma juhatuse liikmetele kokku üle 14 miljoni krooni. Aasta jooksul mitme tippjuhi lahkumise üle elanud ja kolme eri juhi käe all tegutsenud kinnisvaraarendaja maksis tippjuhtidele kaaluka osa tasudest lahkumishüvitiste ja boonustena. Kui aastat alustas ettevõte viie juhatajaga, siis aasta lõpuks oli neid järel kõigest kolm.

Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas ütles, et eelmise aasta preemiad teenis juhatus 2007. aasta tulemuste põhjal. "Täna on tasude struktuuri kardinaalselt muudetud, et see oleks kooskõlas ettevõtte tulemustega. Varasem boonussüsteem enam ei kehti ning juhatuse liikme tasu on vähendatud. Seega 2009. aastal makstav tasu on mitu korda väiksem kui 2008. aastal."

Tallinki nõukogu oma juhatajatele makstavat tipptasu kommenteerida eriti ei soovinud. "Vaadake, majandusaasta aruandes on kõik info olemas, mida te vajate. Head päeva," ütles nõukogu liige Kalev Järvelill ja pani telefonitoru hargile.

Teine nõukogu liige Ain Hanschmidt ei soovinud teemat kommenteerida ning soovitas pöörduda pressiesindaja poole.

Tallinkit esindav Luulea Lääne märkis, et juhatuse töötasude juures mängis olulist rolli preemia 2005./2006. majandusaastal Silja Line'i ülevõtmisel tehtud töö eest. "Suurtehingu ja sellele järgnenud suuremahuliste tööprotsesside kujundamise ja juhtimise eest makstud preemiad olid töötasude mahu erakorralise tõusu põhjuseks," ütles ta. Lääne lisas, et preemiate vastavust tuleks võrrelda eelkõige 2006. ja 2007. aastaga, mil ettevõtte tulemused olid väga head, sest hoolimata suurtest investeeringutest teenis ettevõte üle miljardi krooni kasumit.

Ka Tallinna Kaubamaja nõukogu esimees Andres Järving ütles, et 2008. aastal juhtkondadele välja makstud summa sisaldab lisatasusid just eduka 2007. majandusaasta eest. "Arvan, et Kaubamaja kontserni juhtide palgad on kooskõlas tööjõuturul valitseva olukorraga, seoses müükide langusega oleme kärpinud ka juhtide palka 10% ning ära jätnud mitu lisatasu," lisas ta.

Ekspress Grupi juhatuse liikmete keskmine töötasu langes aastaga ligi 92 000 kroonilt 68 000 kroonile. Meediafirma juhataja Priit Leito sõnul ei makstud grupis põhipalgale lisatasu majandustulemuste eest, sest tulemused olid kehvemad kui 2007. aastal ja eelarves planeeritu.

Merko Ehituse liikmete töötasu kahanes eelmisel aastal samuti kaheksandiku võrra, kuid püsis siiski kindlalt pealpool 200 000 krooni. Ehitusfirma nõukogu liikme Tõnu Toomiku sõnul koosneb juhtkonna sissetulek nii põhipalgast kui ka boonustest. "Viimane sõltub omakorda seatud eesmärkide, sh kontserni ja üksikettevõtete kasumiplaani täitmisest. Tulenevalt nõrgematest majandustulemustest on igati loogiline, et langes ka keskmine sissetulek. Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kontsernis erinevaid motivatsiooniskeeme, kuid üldistusena võib tõdeda, et tulenevalt turu seisust ja koormuse vähenemisest on langenud paljude Merko Ehituse töötajate sissetulek."

Enamikku Tallinna börsi ettevõtetesse investeerinud Rene Ilvese sõnul tuleb heale juhile maksta head palka, kuid selleks peab ka firmakultuur korras olema.

Ilves meenutas mitut Arco Vara otsust, nagu väidetavalt ebalikviidse kinnisvara ost ja aktsiamüük pärast lockup'i lõppemist ning pärast IPOt raha väljavõtmist. Need on tema sõnul märgid, et ettevõtte juhid viivad firmast raha välja. Tallinki puhul pidas ta probleemiks nn puukfirmasid. "Enn Pant on Tallinki ise üles ehitanud, on tehtud julgeid samme ja tal on õigus sealt võtta. Ma ei tea, kui palju Arco Vara juhtidele maksab, aga oleks ebaõiglane, kui nad sealt praegu palju võtaks," ütles ta.

Ilvese sõnul peaks info ettevõtte juhtide palkade kohta olema võimalikult selge ja avalik. "Aga mitte meediale kirumiseks, vaid aktsionäride huvides. See on ju nende raha, mida juhtidele makstakse. Loomulikult peavad head juhid head palka saama, aga firmakultuur peab olema korras ja aktsionäridesse tuleb suhtuda kui võrdsetesse."