Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Postimees kavatseb ainsa lehena töötajaid sundpuhkusele saata
"Kindlasti mitte ei ole kaalunud," vastas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov küsimusele, kas ettevõtte juhtkond on plaaninud töötajaid sundpuhkusele saata. "Praeguse seisuga ei kavatse isegi kaaluma hakata," lisas ta.
Postimehe peadirektori Erik Roose sõnul saadetakse 50protsendise tõenäosusega töötajad graafiku järgi mõneks päevaks aastas palgata puhkusele. "Kui äriline olukord reklaamiturul ei parane, siis see võiks olla kõige paindlikum ja pehmem vorm, mis aitab Postimehel kokku hoida 1 miljon krooni aastas," arvas ta.
Roose sõnul on mai keskel näha, milline on kärbete lõplik resultaat koos tulupoolega, kas suudeti korralikult plussi jõuda. "Kui selgub, et kärped ei olnud piisavad, siis selge on see, et uuesti palku kärpida on mõeldamatu. Ettevõttes on ka suhteliselt palju koondatud. Sel juhul on paindlik puhkuste andmine üks pehme võimalus," selgitas ta.
"Kui on valida, kas sul on 51 nädalat aastas tööd ja üks nädal palgata puhkust või sul on 52 nädalat palgata puhkust, siis ma arvan, et see valik on väga lihtne," kommenteeris Roose.
Rõtov arvas, et sundpuhkusele saatmine on õigustatud siis, kui mingiks lühikeseks perioodiks vähendatakse järsult tootmist, näiteks tööstuses, kus on loota, et tootmine hiljem taastub. Meedias ta praegu sellist võimalust ei näe.
Rõtov ei usu, et sundpuhkusele saatmine annaks majanduslikku efekti. "Pigem ma eeldaksin, et meil oleks ajakirjanikke natuke vähem, kellel oleks mõnevõrra suurem palk, kui seda, et oleks väiksema palgaga ajakirjanikke, keda on palju ja kes osa ajast puhkavad," põhjendas ta. Teine asi on Rõtovi hinnangul see, kui lisapuhkust soovitakse vabatahtlikult.
Ka Eesti Päevalehe juhatuse esimees Mihkel Reinsalu ei usu, et sundpuhkusele saatmisel oleks mingit mõju ettevõtte majanduslikule olukorrale. "Praegu ei ole see üldse arutelul olnud ja lähikuudel kindlasti sellist vajadust ei ole," kinnitas Reinsalu.
Idee iseenesest on Reinsalu hinnangul oluline, kui olukord peaks sundpuhkusi tingima. "Parem pikendada puhkust, kui teha muid negatiivseid otsuseid palga vähendamise või koondamise näol," leidis ta.
Reinsalu sõnul võiks töötajaid sundpuhkusele saatma ajendada ikkagi väga pragmaatiline finantsanalüüs - kui see tasub ära ja on sel hetkel ettevõttele kasulik . "Emotsionaalse poole pealt pole midagi arvata, see on ikka puhas matemaatika."