Projektides nüüd vähem laia joont

"Majanduslangus jõudiski ennekõike arhitektuuribüroodesse. Juba mullu kevadel märkasid arhitektid, et töid öeldakse üles," nentis Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, arhitekt Ülar Mark, kelle hinnangul saabub raskeim aeg sügisel.

Arhitektuuribüroosid tekkis buumi ajal sama ohtralt kui ehitusfirmasid ja peagi võime Margi sõnul kuulda pankrottidest, ehkki suurt kära ei pruugi lõpetamiste ümber olla.

Tellitavate projektide arv on tublisti vähenenud ja ehkki paljudel eratellijatel on Margi hinnangul raha olemas, lükatakse otsustamist edasi.

"Headel tegijatel on ikka tööd ja arhitektid on rahul, kui ettevõtjad nõuavad eristumist ja kvaliteeti. Tehakse rahulikult oma asju, aga luksuslikkust ja laia joont on vähem," kirjeldas ta hetkeseisu ja lisas, et tempokas masselamute projekteerimine on täielikult kokku kukkunud.

Projekteerimise hinnatase on Margi hinnangul kukkunud kindlasti rohkem kui 10%. "Ehituses tõusid hinnad hüppeliselt kordades, projekteerimises nii suurt tõusu polnud. Tuleb tunnistada, et meie arhitektid saavad tunduvalt vähem palka kui ehitajad."

Arhitekt Raul Vaiksoo rääkis, et teda langusperiood eriti mõjutanud ei ole ja tööd mõneks ajaks jagub. "Kliendid soovivad hinda alla kaubelda küll, aga seda tuleb teha hoopis ehituse pealt. Tellija peaks aru saama, mida ta tellib, sest pole ju mõtet minna Mercedese kauplusesse ja viidata Zaporožetsi hindadele," selgitas Vaiksoo.

"Odava projekti järgi ehitades võib tohutult raha kaotada, pealegi on ehituse hind projektiga võrreldes ju suur," lisas ta. Vaiksoo sõnul võib praegu õige ehitaja valikuga hoida kokku miljoni.

Ka arhitekt Enn Laansoo ei kurda tööpuuduse üle ning tunnistab, et tööfront on ees paariks aastaks. "Suure osa eesootavast tööst on tulevikku suunatud planeeringud," sõnas ta. Laansoo sõnul valivad kliendid teda tema tööde järgi ning ei küsi arhitektilt esimese asjana, kui väikese rahasumma eest on ta valmis projekti tegema.

"Hinnas jõuame ikka kokkuleppele, mis rahuldab mõlemaid pooli ja kui keegi soovib vähempakkumist, siis mina sellega kaasa ei lähe," kinnitas Laansoo, kes tegutseb peamiselt üksi ja võtab alltöövõtu korras abikäsi juurde vaid suuremate projektide tarbeks.

Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektori Mauno Inkineni sõnul on projekteerimisfirmade olukord keeruline, sest uusi tellimusi on erasektorist vähe ning rääkida saab vaid riigihangetest ja arhitektuurikonkurssidest. Tööde maht on tema sõnul vähenenud vähemalt 2-3 korda.

"Hinnad on vähenenud mitu korda ja riigihangete hinnad on langenud allapoole teostatavuse piiri. Hanke võitnud projekteerijad kas maksavad võidetud hankele peale või jätavad teadlikult töömahukamad osad projektist tegemata," arutles Inkinen.

"Järelkontroll hanketingimustest kinnipidamise üle puudub. Pole olemas isegi sellise kontrolli tegemise kohustust ega selleks kehtestatud korda," lisas ta.

Riigihangete problemaatika tõstis esile ka Ülar Mark, kelle sõnul valitseb projekteerimisturul tohutu alapakkumine ja hinnad on meeletult alla löödud. "Võime näha kuni üheksakordseid hinnavahesid vähima ja suurima pakkuja vahel ja see toob kaasa tohutu surve kvaliteedile," märkis ta.

Margi sõnul ei puuduta kvaliteedi langus niivõrd eraettevõtjat, kes valib heade büroode seast mõistliku hinnaga. "Küll aga puudutab alapakkumine riiki, kes silmad kinni kuristikku kihutab, võttes töid teostama täiesti ebareaalsete hindadega tegijaid," lisas ta.

"Kurb, et järjepidevalt osalevad hangetel bürood, kelle töötajail pole arhitekti litsentsi, kuna riik ei nõua kutse olemasolu. See toob kaasa projekteerimise kvaliteedi langemise ja suretab välja professionaalsed bürood. Võrdleksin olukorda, kus arhitektuurset osa ei projekteeri arhitektid, taksoteenusega, mida on lubatud osutada piraattaksodel, kusjuures juhtidel pole lubegi," rääkis Mark.

Tellijad hakkavad unistama aegadest, mil saaks ehitusprojekti kätte tasuta või pealemaksu eest. Riigihangete tellijad on olnud alati enamasti ebakompetentsed ja selleks ka jäänud, kuna nad on tellija rollis harva.

Nad soovivad võimalikult vähese vaevaga ja võimalikult odavalt saada minimaalse sisu ja väärtusega ehitusprojekti nime kaanel kandva dokumendipaketi, mille alusel saaks kätte kohalikust omavalitsusest ehitusloa. Seejärel saab korraldada projekteerimis-ehitushanke ja astuda ise ehitusmöllust kõrvale kuni valminud uusehitise lindilõikamiseni.

Projekteerimis-ehitushangete jätkuv toetamine rahandusministeeriumi poolt lubab eelnimetatud unistuse peatset täitumist, sest üha enam on edukad riigihangete pakkujad ehitusfirmade projektgrupid, keda firmad peavad ülal ehitustegevuse kasumi arvel. Sõltumatu süsteemne mõttetegevus, mida arhitekti ja inseneri töö kahtlemata on, ei ole veel küll keelatud, kuid ilmses ebasoosingus.

Autor: Tea Taruste