See ralli võib lõppeda avariiga

Kus börsidel käib alles andmine - investorid vaatavad märtsis alguse saanud indeksite liikumist umbes samamoodi nagu maailm jälgis omal ajal Apollode kulgemist - kiirelt ja teravalt taevasse. Täna me ei tea veel, kas mõne aja pärast peame börside liikumist kirjeldades paralleele tõmbama edukalt kuule jõudnud Apollo 11 lennuga või plahvatuse üle elanud Apollo 13 sõiduga.

Investoritesse hakkab tasapisi pugema lootus, et USA majandus taastub, sest nii mõnigi tähtis näitaja on viimasel ajal tulnud ilusam, kui turg karta oskas. Homme saame teada ka 19 suuremale pangale tehtud stressitestide tulemused, mis peaks pankade seisust parema pildi andma, ja reedel avaldatakse ka USA uus töötuse näitaja.

Aga mitte niivõrd makropoolest ei tahtnud ma seekord kirjutada, vaid tahtsin sukelduda ajalukku ja uurida, kuidas praeguseks juba nähtavalt üle 30protsendiline USA börside rakett-tõus märtsi põhjast ajalooliste liikumiste valguses välja näeb.

Kas eelnevate karuturgudega võrreldes võiks loota, et olemegi end uude tõusutsüklisse pressinud?

Valisin eelnevatest langusperioodidest kolm olulisemat välja - 1929. aasta katastroof, 1973. aastal alanud naftakriis ja 2000. aastal lõhkenud internetimull - ning kõrvutasin neid praeguse finantskollapsiga. Tuleb välja, et praegune tõus on üsna erakordne ja sellises mastaabis üles liikumine oleks nii naftakriisi kui ka internetimulli karuturu lõpetanud - selles valguses võiks praegust börsirallit pidada uue tõusutsükli alguseks.

Kuid peab arvestama, et käimasolev kriis on sügavam ja mastaapsem kui viimati nimetatud - USA börsid pole nii võimsat langust pärast 1929. aastat läbi elanud. Samas tehti Suure Krahhi karuturu ajal mitmeid üle 30protsendilisi rallisid.

Kui vaadata ajalist mõõdet, siis 1929. aasta karuturg kestis 34 kuud, 1973. aasta naftakriisi põhjustatud langustsükkel 21 kuud ja 2000. aastal toimunud tehnoloogiaettevõtete kollapsiga alanud langus 30 kuud.

Praegune aktsiaturgude liikumine näib üsna sarnane 2000. aasta karuturule, küll võimendatult, aga karutururallide ajad languse algusest enam-vähem kattuvad (vaata graafikut). Ja kui praegune finantskrahhi põhjustatud allasõit algas 18 kuud tagasi, siis see paneb mõtlema, kas me nii ruttu taolise kaliibriga kriisist ikka pääseme.

Samas pole mulle kunagi meeldinud tehnilise analüüsi kummardamine ja eelnevalt toimunu ületähtsustamine - iga kord on uued põhjused, uued tegurid ja uus keskkond, seega ei see me kunagi ajalukku piiludes ühest vastust. Küll aga saame mingisuguse suuna ja aimduse, mis meid praegu ehk skeptiliseks võiks muuta. Võiks mõtlema panna, et praegune võimas tõus ei pruugi tähendada uue rahaveski kestvat jahvatamist. Seetõttu ei tasuks ka suures hirmus raharongist maha jäämise ees kogu jõuga rindele joosta.

Tehnilise pildile lisaks võib küll ehk tõdeda, et kõige valusama majanduskukkumise faas on läbi saamas, ent me ei saa öelda, et kukkumine üldse läbi oleks, et ettevõtted näitavad teises kvartalis juba kasvu.

Ja arvestades USA üldist makropilti, töötute armeed, pankade arvatavat laenukahjude kuhjumise jätku, näib praeguse parima võimalusena aeglane, veniv taastumine, mitte etendatav hullumeelne tõus.

Pigem tuleks meelde tuletada vana hea inglisekeelne ütlus: "Sell in may and go away" ehk "Müü mais ja mine puhka Tais" (hea küll, päris täpne tõlge ei ole).